[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kopikas : kopika : kopikat 'väike rahaühik, vastava väärtusega münt'
○ kobika, kopkas, kopek
← vene kopéjka 'kopikas'
Eesti keelest on laenatud soome mrd kopikka 'kopikas'.

kross : krossi : krossi 'väiksem rahaühik mõnel maal (näiteks Poolas); vastava väärtusega münt'
← alamsaksa grosse, krosse 'kross'

mark1 : marga : marka 'rahaühik; keskajal peamiselt väärismetalli kaaluühik, hiljem ka münt'
← alggermaani *markō, *mark-z
algskandinaavia *marku, *markR
vanarootsi mark 'kaalu-, rahaühik'
alamsaksa mark '(raha) kaaluühik, pool naela; rahaühik'
● vadja markka 'rahaühik'
soome markka 'rahaühik'; van 'kaaluühik'
isuri markka 'rahaühik'
karjala markka 'rahaühik'
lüüdi mark 'rahaühik'
Germaani või noorem, skandinaavia, (vana)rootsi või (alam)saksa laen. Läänemeresoome keeltesse laenamise aega ei saa täpselt määrata ei häälikuliste ega tähenduslike tunnuste põhjal. Laenatud on ka tüve alamsaksa vaste, märk, ja saksa vaste, mark2.

robi2 : robi : robi 'vanaaegne väike rahaühik v münt'
Tõenäoliselt sama tüvi, mis sõnas robisema, tähendusülekanne viitab müntide kokkupuutumisel tekkivale helile. Vt ka robi-1.

rubla : rubla : rubla ~ rublat 'Venemaa ja Valgevene rahaühik; raha, palk, teenistus'
○ rubel, ruubel, rupl, ruubli
← vene rubl’ 'rubla'

seekel : seekli : seeklit 'vanaaja massiühik, hiljem ka rahaühik ja münt Ees-Aasia maades; Iisraeli suurem rahaühik tänapäeval'; kõnek 'raha'
← alamsaksa sēkel(e) 'teatud münt'
Sõna on eesti keelde tulnud piiblitõlgete kaudu, algselt pärit heebrea keelest, ← heebrea šeḳel 'teatud münt'.

teng1 : tenga : tenga 'raha'
← vene dén’gá 'raha, vaskmünt'
On peetud ka varasemaks, vanavene laenuks, ← vanavene denĭga 'rahaühik'. Vt ka tengelpung.