[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 10 artiklit

muhe : muheda : muhedat 'kobe, kohev, taimekasvule soodus'
soome muhea 'kohev; urbne; mure', mrd muha 'peeneks muutunud aine (muld vms)'
karjala muhakka 'kohev', muherrus 'püree'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *mūχa-z, mille vasted on vanaislandi mór 'nõmm, kõnnumaa', vanarootsi mōr '(liiva)nõmm', rootsi mo 'liiv', või ← alggermaani *musa-, *musan-, mille vasted on vanaislandi mosi 'sammal, raba, soo', vanarootsi mos 'sammal, raba', mosi 'raba'. On ka arvatud, et võib olla balti laen, ← tüvi, mille vaste on nt leedu mušti 'lööma, peksma'.

mülgas : mülka : mülgast 'veel lõplikult kinni kasvamata koht soos, laugas; muda-, poriauk'
?balti
leedu muklynė 'tüma koht, mädasoo'
läti muklaine, muklājs 'soine koht, raba'
Balti algupära eeldab häälikute kohavahetust kl > lk või lk-list balti allikat. Teisalt on peetud häälikuliselt ajendatud tüveks. Vt ka mültuma.

nõva : nõva : nõva 'voolusäng; uure, renn, kanal'
soome neva 'lagesoo, -raba'; mrd 'laugas, mülgas, õõtsik; jõgi'
Aunuse karjala ńeva 'veekogu'
? vepsa nova 'mülgas, õõtsik, mädasoo'
Läänemeresoome tüvi. Sama tüvi on jõenimes Ne(e)va, mis on seega vene keelde läänemeresoome keeltest laenatud.

pori : pori : pori 'vesine kleepuv pinnas'
● ? liivi bo'ŗ 'uss, vihmauss'
vadja poro 'leelisvesi, tuhavesi'
soome poro 'tuhk; raba, sete, (kohvi)paks'
isuri poro 'prügi, tuhk; leelisvesi, tuhavesi'
Aunuse karjala poro 'lehelis'
lüüdi poro 'lehelis'
vepsa poro 'lehelis'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võib olla sama tüvi mis sõnas porisema. Kaugemate sugulaskeelte vasted on ilmselt rööpselt kujunenud tüved: mansi pors 'prügi, sodi', ungari por 'tolm; pulber; põrm', kamassi pшre 'liiv, leetseljak', bor 'suits, tolm'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt türgi pur 'helbeline tuhk', mongoli bor 'tolm, liiv'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi påre 'jääsupp, lobjakas'.

raba1 : raba : raba 'õlle v kalja tegemisel järelejäänud vm paks pudrutaoline mass'
algskandinaavia *draƀa-
rootsi drav '(õlle- v kalja)raba'
liivi rabād (mitm) '(õlle- v kalja)raba'
vadja rapa '(õlle- v kalja)raba'
soome rapa '(õlle- v kalja)raba; meski; pooleldi seeditud toit looma sisikonnas'
isuri raba '(õlle- v kalja)raba'
Aunuse karjala raba '(õlle- v kalja)raba; sisikond'
lüüdi raba 'raba, sade, pära; meski'
vepsa raba '(õlle- v kalja)raba; rukkijahust juuretis naha töötlemiseks'
Vt ka raba2.

raba2 : raba : raba 'suuremate soomassiivide keskosas asuv pidevalt kasvava turbasamblaist kattega ning vähelagunenud turbalasundiga, ümbruse pinnast kõrgem ala, kõrgsoo'
liivi rabāt-sūo (heinamaa nimi)
soome rapa 'pori, sopp'; mrd 'soomuda'
Tõenäoliselt sama tüvi mis raba1, varakult eristunud tähenduses. Eesti keelest võib olla laenatud soome mrd rapa 'pehme, soine maa'.

raba-3 liitsõnas rabakivi 'suhteliselt rabe graniidi erim' rabisema

rabisema : rabiseda : rabisen 'kõlatut katkelist heli andma v tekitama'
krabisema, raba-3, rabe1
liivi rabā 'kohev, kobe; murenenud'; kräbīkšõ 'krabiseda; krabistada'
vadja rap(p)a, rapõa 'habras'; krapisa 'krabiseda, krudiseda; krabistada'
soome rapista 'krabiseda, krõbiseda; variseda'; rapea 'habras; krõbe'; mrd rapa 'habras'
isuri rappiia 'habras; üleküpsenud', krabissa 'krabistada'
Aunuse karjala rabišta 'krabiseda; krabistada; variseda'; raba 'kivipuru', rapakko 'habras'; krabišta 'krabistada; kriipida'
vepsa rabed 'habras'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rapsima, robisema, nabisema, sabisema. raba-3 on tuletusliideteta tüvi, mis kirjakeeles esineb vaid liitsõnas rabakivi, kuid murretes ja teistes läänemeresoome keeltes on tuntud ka iseseisva sõnana, rabe1 on tuletis sellest. Vt ka krabama, rabama, rabe2, rappuma.

sannikas : sannika : sannikat 'meil harva soistel niitudel ja soodes kasvav emajuurele lähedane rohttaim (Swertia)'
Tõenäoliselt nimetatud taime kasvukoha järgi, murretes sannik 'vesine sooheinamaa', vadja sannikko 'raba'. On arvatud, et sama tüve vaste võib olla soome santa 'liiv', mrd sannikko, santikko 'liivane maa, liivase põhjaga maa' ja tüvi on skandinaavia laen, ← tüvi, mille vaste on nt rootsi sand 'liiv'. Teise võimalusena on oletatud, et tuletis tüve sonn variandist.

äbar : äbara : äbarat 'kehv, kidur, vilets, hädine'
soome äpärä 'vallaslaps, sohilaps; värdjas'
Aunuse karjala äbäreh 'võsu, võrse; ädal; sohilaps'
lüüdi äbäreh 'laps; ädal'
Tüve on peetud teistes läänemeresoome keeltes esineva germaani laentüve eesvokaalseks variandiks, ← alggermaani *afaraz, mille vaste on vanaislandi afr 'teatud jook, kali [?], kaerajook [?]' ja vasted sugulaskeeltes soome apara 'pärm', Aunuse karjala abar 'raba, lõpp, pära', lüüdi apar 'raba, lõpp, pära', vepsa apar 'raba, lõpp, pära; puru, pudemed'. Vt ka äpardama.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur