[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaha1 : kaha : kaha '(varrega eseme) laiem nõgus ots'; mrd 'reha pea; labida laba; käepide; (kala)kahv; vähinatt; tihe nooda pära, mõrra viimane sopp'
◊ kahur
● soome mrd kaha '(vitstest, laastudest, tohust) korv, suurem säilitusnõu; teivastest püünis; alus, raam lusikate või tööriistade hoidmiseks'
Aunuse karjala kaha '(vitstest, laastudest) süte- v heinavedamiskorv'
lüüdi kaha 'sütevedamiskorv; mõrra rõngas'
vepsa kahač 'kuivatusredelil heinu kinni hoidev kokkuseotud vitstepaar'
? udmurdi kož sõnaühendis kenos kož 'vilja-, jahu-, söödasalv'
? komi van srmt ki̮š 'õõnsus [?]'
handi χŏsap 'lahter, õõnsus; sahver'
mansi χusap '(säilitus)nõu'
? sölkupi koča 'kott'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi. kahur on Esimese maailmasõja ajal loodud tuletis, tähenduslikuks seoseks tüvega on olnud teatud analoogia lusika, piibu vm kaha ja suurtükilafeti vahel.

keha : keha : keha 'inimese v looma kogu organism; selle keskosa, kere; eseme põhiline osa; asi, moodustis tervikuna; riist lõnga kerimiseks ja kanga käärimiseks'; mrd 'suurem puunõu; (mitm) vankri redelid, küljelauad, nende ja põhja vaheline ruum'
● liivi kejā 'keha, kere; kõht; mahuti'
soome kehä 'sõõr, ring; ehitise palkkere, karkass; (akna-, ukse-)leng; võll, rull; kangakeha'
isuri kehä 'kangakeha; päikese tara'
Aunuse karjala kehä 'võru, rõngas, raam (nt sõelal); ümmargune alus'
lüüdi kehä 'kangakeha; tohukera'
? saami giessat 'käärida, mähkida; kerida; käänduda, loogelda (jõe kohta)'
ersa či 'päike; päev'
mokša ši 'päike; päev'
mari keč́e 'päike; päev; ilm'
? udmurdi ki̮č 'silmus'
? komi ki̮č 'ring; rõngas; ümberpiiramine'
idahandi kö̆tš 'rüsa või mõrra rõngas', sŏk-kö̆tš 'kepi rõngas'
mansi kis '(tünni vms) vits', suw-kis 'suusakepi rõngas'
? ungari van kégy 'ring, sõõr', mrd kegyelet 'vikerkaar'
Soome-ugri tüvi. Vt ka kehklema ja ketas.

kere : kere : keret 'keha keskosa, keha ilma pea ja jäsemeteta; liiklusvahendi, hoone, eseme vms keskne osa'
● liivi kȯ’r 'ring, sõõr'
vadja tšeri 'sõela (lai puust) kere, võru'
soome mrd keri, kere '(vaka, karbi, sõela, vokiratta) raam (serv, külg); vakk; suusakepi rõngas; tapetud looma kere'
udmurdi mrd kuri̮ 'vaskrõngas'
komi mrd kor '(sõela, korvi) raam'
ungari körül 'ümber; ümbruses, läheduses; ringis, paiku'
Soome-ugri tüvi.

lüht : lühi : lühti 'voki osa, mis koos värtnaga pööreldes kerib kedratava lõnga värtnale'
← rootsi mrd flyht 'voki osa'
← alamsaksa vlucht 'lend; tiib; lendav'
Lühi üks osa on haraline raam, tiivik. Eri murretesse võib sõna olla laenatud eri allikatest. Alamsaksa keelest on kindlasti laenatud murdesõna (p)luht 'lüht'. Eestirootsi murretest on laenatud murdesõna (p)liht 'lüht', ← eestirootsi flift, fliht 'lüht'.

peel : peele : peelt 'külgmine puu v raampuu, mille sisse v külge on kinnitatud pulgad; puu purje kinnitamiseks (nt poom, kahvel, raa)'
● liivi pēļ 'mast'
soome pieli 'piit, leng; äär, külg; raam'
isuri peeli 'piit'
Aunuse karjala pieli 'külg, äär'
lüüdi piel 'piit'
vepsa peľ 'piit'
? mokša päľ 'teivas, post; kiil'
? ungari -fél liitsõnas ajtófél(fa) 'uksepiit'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Vastete hulka on arvatud lisaks veel ka ersa peľ 'külg, pool', mokša päľ 'külg, pool', mari pel 'suund, külg, üks kahest; pool', neenetsi ṕi 'väliskülg', eenetsi pe̮d 'väljas', sölkupi po sõnas ponä 'väljas, tänaval'. Sel juhul uurali tüvi. Teise seletuse järgi on kaugemate sugulaskeelte vasted saami bealli 'pool, poolik; üks paarist', ersa peľe 'kõrval, juures', mokša päľä 'kõrval, juures', mari pele 'pool, poolik; üks paarist', ? udmurdi pal 'külg; piirkond; pool, poolik', ? komi pe̮v 'pool; üks paarist', mansi pāl 'külg, pool; poolik', handi pelək 'külg, pool; poolik, pool', ungari fél 'pool, poolik, üks paarist; ligimene, sõber', feleség 'abikaasa (naine)', neenetsi ṕeľa 'poolik, tükk, osa', eenetsi pere 'pool; sugulane', nganassaani χeli̮ǝ 'pool; sugulane', sölkupi peläŋ 'pool, külg, poolik', kamassi pjel, pil, pēl 'pool, külg'. On ka arvatud, et nendes kaugemate sugulaskeelte vastetes on tüve pool1 variant. Kaugemate sugulaskeelte vasted võivad olla ka juba varakult segunenud.

piit : piida : piita 'raam, milles paikneb uks v aken, leng; paadi ühest pardast teise ulatuv istelaud, sõudepink'
← algskandinaavia
islandi biti 'põikpuu'
norra bite 'põikpuu'
eestirootsi bita 'tugevdav põiklaud paadi keskel'
● liivi pīţ 'puust klamber'
vadja piitta 'tala, ristpuu; ratta pöid'
soome mrd piitta 'ristpuu, tugipuu; sõudepink; kuivatustala; painik'
isuri piitta 'sõudepink'

praam : praami : praami 'lai lamedapõhjaline väikese süvisega (pukseeritav) kaubalaev'; kõnek 'parvlaev'
○ raam
← alamsaksa prām 'lameda põhjaga (ilma kiiluta) veesõiduk jõgedel raske lasti, inimeste jm vedamiseks'

raam : raami : raami 'ümbritsev liist, ääris; ristkülikukujuline alus; veoki, masina kere toes'
○ kraam
← alamsaksa rame, ramen 'raam, ääris, kangakuivatusraam'
On ka arvatud, et laenatud rootsi keelest, ← rootsi ram 'raam, ääris; kandesõrestik, karkass'. Eesti keelest võivad olla laenatud vadja raami 'raam' ja isuri raami 'raam'.

rasi : rasja : rasja mrd 'ovaalne painutatud külgedega või-, silgu- vm karp'
← soome rasia 'toos; karp'
Sõna esineb Hiiu murrakutes. Soome tüvi on tõenäoliselt germaani laen, ← alggermaani *randja-, *randia-, mille vaste on rootsi mrd rände 'karbi, vaka, sõela raam'. Vähem usutav on võimalus, et Hiiu murrakuteski on tegemist vana germaani laenuga.

rõht : rõhu : rõhtu 'horisontaalselt asetatud latt (taras, ukseaugu ees)'
○ kirderanniku rehu
◊ rõhud
← alggermaani *wreχtō-
alamsaksa wrechte 'tara, piirdeaed'
← indoeuroopa *r_eh₁to-, *r_eh₁tā-
norra rad 'rannikusuunaline pikk seljandik'
vanaislandi rǫð 'rida, järjekord; äär, külg'
vanarootsi radh 'rida'
● liivi rõ’ut 'kahe posti vahe taras (rõhtlati pikkus)'
soome rehto 'aiateivaste vahe; (ree) raam, sõrestik; pikk ehitis'; mrd 'heinakuivatusredeli teivaste vahe; kahe aia vaheline jätkukoht; ree v vankri äravõetav külg; õlgede v viljavihkude kuhi, vihkude rivi'
Aunuse karjala rehto 'aiateivaste vahe, osa aiast'
lüüdi rieht(o) 'aiateivaste vahe, osa aiast'
vepsa reht 'aiateivaste vahe, osa aiast; värav; sissepääs tarasse'
Sõna rõhud tugeva astme vormid on asendunud tüve rõhk vormidega, ilmselt rahvaetümoloogilise seostamise tõttu.

sari : sarja : sarja 'ühelaadsete, ka omavahel seotud esemete v nähtuste rida v rühm; suur hõre sõel vilja tuulamiseks'
◊ sarikas1
● vadja sarja '(muna)sari; munemisperiood; (hrl mitm) (mee)kärg; kobar'
soome sarja 'rida, rodu; raam; liist; ääris'
isuri sarja 'järjestikku munetud munade hulk'
Aunuse karjala sarju 'laastudest võrestik; munemine'
lüüdi sarď(e͔) 'ree varbpõhi; söekorv; (muna)sari'
vepsa sarďam '(muna)sari'
udmurdi śuri̮ 'ritv, latt, õrs'
komi śor 'ritv, latt, õrs'
Läänemeresoome-permi tüvi. Vt ka sarikas2.

tala : tala : tala 'tugedel asetsev hrl vardakujuline rõhtloodis kandetarind'
◊ talu
← algindoiraani *tala-s 'tasane pind, alus'
vanaindia tala-m 'põhi, alus; (vee vms) pind; lamekatus'
← alggermaani *stalla-z
vanaislandi stallr 'alus, platvorm; tall; sõim'
← balti
leedu talas sõnas patalas 'voodi'
preisi talus 'toapõrand'
● liivi ta’llist (mitm) 'tellingud', ta’l 'talupoeg'
vadja talo 'talu; majapidamine; talupere; maja'
soome talas 'paadikuur; võrgumaja; lava, platvorm'; van srmt 'latt kalade kuivatamiseks', talo 'maja; talu'
isuri taloi 'maja; talu'
Aunuse karjala taloi 'maja; talu'
lüüdi talo(i) 'maja'
Tüvi on kahtlemata indoeuroopa keeltest laenatud, kuid võimalikke laenuallikaid on mitu. Juhul, kui tegemist on indoiraani laenuga, võivad tüve vasted olla ka udmurdi ti̮li̮s 'onn, hütt' ja mansi tul 'latt, mille peale riputatakse liha; katusealune, varjualune'. talu on läänemeresoome tuletis, enamikus läänemeresoome keeltes esinebki tüvi ainult selles tuletises. Eesti murretest on laenatud liivi talāzõd (mitm) 'raam, alus, tellingud, toestik' (← talased).

tari : tarja : tarja 'kobar; ristkülikukujuline (vits)punutis; lai helmestikand seeliku alläärel'; mrd 'tuhar'
● soome mrd tarja 'laastudest punutud eraldatav reepõhi v -raam; laast-, kõrkja- või õlgmatt', tärjä 'eraldatav reepõhi'; van srmt 'kanderaam; käepide, sang'
karjala tarja 'laast'
koltasaami tä´rjj 'laastudest punutud eraldatav reepõhi v -raam; laast-, kõrkja- või õlgmatt; teivas, aiaroigas'
? mari ter 'regi, saan'
? idahandi tärəs 'väikese narta laastudest põhi; laastudest võre; mõrra kere [?]; kalatõke [?]; niied'
? mansi tarės liitsõnas ma’i̊l-tarės 'kõrvuti'
Läänemeresoome-saami või soome-ugri tüvi. Saami vaste võib olla soome või karjala keelest laenatud.

teljed : telgede : telgi ~ telgesid (mitm) 'kangaspuud; kudumismasin'
○ telle(d), telli(d)
← alamsaksa stelle, stel 'kanderaamistik, raam (nt vankril); kangasteljed; tellingud'
Sõna on rahvaetümoloogiliselt seostatud tüvega telg, mistõttu need kaks sõna langevad vormistikult kokku. Murretes on säilinud algupärasem tüvevariant telle, telli.

telling : tellingu : tellingut 'ajutine abiehitis ehitus- v remonditöödel kõrgel töötavate inimeste, materjalide ja tööriistade alusena; raketist v püstitatava ehitise osi toetav tarind'
○ teling, trelling
← alamsaksa stellinge 'laut, tall; raamistik, raam, alus; tellingud; asend, asetus'
← rootsi ställning 'telling, töölava; raamistik, sõrestik; platvorm; asend, hoiak'
Alamsaksa keelest võib olla laenatud teinegi samatüveline sõna, tellima.

vibu : vibu : vibu 'puust loogast ja nöörist relv noolte lennutamiseks; nõtke ritv; poogen; kaevuvinn; vibusae raam'
◊ vibalik, vibama, vibur
● liivi vi’b 'painduv ritv; kaevuvinn'
vadja vipu 'kaevuvinn; hällivibu'
soome vipu 'kang, hoob; püünispaelad, silmus'; mrd vipattaa 'võbiseda; väreleda'
isuri vipu 'voki kõlguti; hällivibu; kaevuvinn'
Aunuse karjala vipu 'kang, hoob; hällivibu; kaevuvinn'
lüüdi bibu 'painduv ritv; hällivibu; kaevuvinn'
vepsa bibu 'kang, hoob'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas viipama. On ka arvatud, et vibama on teine, noorem tüvi, sest see on kitsama levikuga.