[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 8 artiklit

karbas : karpa : karbast 'kormoran (Phalacrocorax carbo)'
soome mrd karppa liitsõnas kala-karppa 'pütt (Podiceps)'
Sõna on registreeritud vaid kirderannikumurretes, kust ta on toodud kirjakeelde rööpterminina võõrsõnalise linnunimetuse kormoran kõrvale.

karp2 : karbi : karpi 'väike madalavõitu hrl kaanega kastike; limuste lubikoda'
?alamsaksa karpe 'puust kast'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi karp(p), karrp 'karp, toos, laegas, pütt' ning tõenäoliselt ka liivi kärp 'puust kastike, karp', vadja karppi 'karp, toos', soome mrd karppi 'karp; palksõrestik' ja isuri karppi, karppa 'karp'.

lännik : länniku : lännikut 'pealt laienev väikeste kõrvadega ning sangkaanega puunõu piima, või, silkude vm hoidmiseks ja kaasavõtmiseks; (plekk)anum, mannerg'
balti
leedu lenta 'laud; tahvel'
vadja lännikko 'lännik, pütt; astja, tünn'
soome mrd lännikkö 'madal puust piimanõu'
isuri lännikko 'puupütt'
Eesti keelest on laenatud vene mrd ljánik 'suur puuvaagen'.

pütt1 : püti : pütti '(väiksemate) puunõude rahvapärane ühisnimetus'
alamsaksa butte 'pütt, tünn'
Eesti keelest võivad olla laenatud vadja püttü 'pütt, astja, puunõu' ja isuri püttü 'puust säilitusnõu'.

pütt2 : püti : pütti 'lind (Podiceps)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

raand : raanda : raandat mrd '(puu)ämber'
balti
leedu rakanda 'kööginõu, jahuanum', rakandas 'kööginõu'
soome rainta 'lüpsik, kapp, kibu'
isuri raenda 'lüpsik'
Aunuse karjala rajendo, raindo 'pütt, kirn'
lüüdi ragend(o) 'puust sangata piimanõu, pütt, kirn; sangaga puuämber'
vepsa raǵend 'pütt, kirn'
Sõna on tuntud saarte- ja läänemurdes.

tops1 : topsi : topsi 'väiksem jooginõu; toos, karp millegi hoidmiseks'
?alamsaksa dop(pe) 'kapsel, karbike, kest; (muna)koor; vurrkann; nööp, nupp'
?saksa Topf 'pott, kastrul, pada; pütt'
On arvatud, et laentüvele on lisatud liitelaadne element -s. Varem võib olla laenatud alamsaksa ja saksa tüve germaani vaste, tupp. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud läti mrd topsis 'vana plekktoos; käoking, kuldking (taim)'.

tupp : tupe : tuppe 'ümbritsev (kaitsev) moodustis v ese, ümbris, kest; emaslooma suguteede paaritu lõpposa, naise torujas sisesuguelund'
?alggermaani *duppa
alamsaksa dop(pe) 'kapsel, karbike, kest; (muna)koor; vurrkann; nööp, nupp'
saksa Topf 'pott, kastrul, pada; pütt'
liivi tup 'tupp, ümbris'
vadja tuppi 'tupp, ümbris'
soome tuppi 'tupp, ümbris'
isuri tuppe 'tupp, ümbris', tuppu 'juuksekrunn; (tupplehtedega kaetud) toores rabamurakas'
Aunuse karjala tuppi '(taime) nupp, (tupplehtedega kaetud) toores mari; tupp, ümbris'
lüüdi tuppi 'tohust marjanõu'
saami dohppa 'tupp, ümbris'
Hiljem võib olla laenatud tüve alamsaksa või saksa vaste, tops1.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur