[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ehmes : ehme : ehmest 'ebe; udusulg'
← balti *šeusm-
leedu šiaušti 'sasima, sassi, kohevile, turri ajama', šiauštis 'turri hoiduma, turritama, püsti tõusma; suurustama, uhkeldama, uhkustama'
läti šaustiēs 'turri hoiduma, turritama', šausmas 'hirm, õud'
● ? vadja eve '(linnu)sulg'
? soome höyhen '(linnu)sulg'
? isuri höühen '(linnu)sulg'
? Aunuse karjala höühen '(linnu)sulg'
? lüüdi höuhen '(linnu)sulg'
? vepsa hüuneh '(linnu)sulg'
? Inari saami soousa '(looma)karv'
On peetud variantide rohkuse tõttu ka häälikuliselt ajendatud tüveks.

hakk : haki : hakki 'varesesarnane lind (Corvus monedula); põllul koonusekujuliselt püsti kuivama asetatud (ja peavihuga kaetud) viljavihkude hunnik'
● liivi ak 'hakk'
Tähendus 'viljavihkude hunnik' on piltlik. Eesti keelest on laenatud soome mrd hakki 'hakk (lind)' ja soome mrd hakkinen 'viljahakk'.

hüppama : hüpata : hüppan 'tugipunktist lahtirebimise järel õhulennuga ümber paigutuma'
● vadja üpätä 'hüpata', üppiä 'hüpata, hüpelda'
soome hypätä 'hüpata, karata; üles hüpata; alla hüpata; ringi joosta', hyppiä 'hüpelda, karelda; hüpata, karata'
isuri hüppiä 'hüpata, hüpelda'
Aunuse karjala hüppie 'hüpelda, karelda; ringi joosta', hüpätä 'hüpata, karata'
lüüdi hüppidä, hüpäitä 'hüpata, karata, püsti karata'
vepsa hüppida, hüpti 'hüpata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka kaugemates sugulaskeeltes, nt mokša jupaďəms 'välgatama; vilksama; lipsama'. On ka oletatud, et germaani laen, ← *χuppō(ja)n-, mille vasted on saksa hüpfen 'hüppama', alamsaksa huppen 'hüppama'.

kikkis 'esileulatuvalt püsti v õieli'
◊ kiki, kiku
● vadja kikkillää 'kikkis, püsti'
soome van srmt kikkeellään 'püsti'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võimalik, et selle tüve vasted on ka soome mrd kikka 'tipp; teravaotsaline nokk' ja Aunuse karjala kikku 'käänak; kaardus, kõver'. Lähedane tüvi on nt kiks. Vt ka kikas.

kukkuma1 : kukkuda : kukun 'raskusjõu tõttu allapoole liikuma; püsti-, istumis- või muud normaalasendit kaotama'
● liivi kukkõ 'kukkuda'
Võib olla sama tüvi mis sõnas kuker-1.

langema : langeda : langen 'oma raskuse mõjul allapoole liikuma; püsti- vm normaalasendit kaotama, kukkuma, vajuma; võitluses surma saama; laskuma, alanema; sattuma'
● liivi langõ 'kukkuda, vajuda; painduda, toetuda'
vadja langõta 'kukkuda, langeda; variseda'
soome langeta 'kukkuda, langeda'
isuri langeta 'kukkuda, langeda'
Aunuse karjala langeta 'kukkuda, langeda; sadada; suubuda'
lüüdi langeta 'kukkuda, langeda, sadada; suubuda (jõgi)'
vepsa langeta 'kukkuda, langeda'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka lank.

pistma : pista : pistan '(teravaotsalise esemega) torkama; suruma, toppima; asetama'
◊ püsti
● liivi pistõ, püstõ 'pista, panna'
vadja pissää 'pista, panna; torgata; (kodulooma) tappa'
soome pistää 'pista, torgata; panna'
isuri pistää 'pista, torgata; panna'
Aunuse karjala püstiä 'pista, torgata; ahinguga kala püüda; panna'
lüüdi püštädä 'pista, torgata'
vepsa pištta 'lükata, pista; püsti panna'
saami bastit 'suuta, võimeline olla'
mari pǝ̑štaš 'panema, pistma; määrama'
Läänemeresoome-mari tuletis samast tüvest, mis on sõnas püsima. püsti on läänemeresoome tuletis. püstitama on keeleuuenduse ajal soome keelest laenatud, ← soome pystyttää 'püsti panna; ehitada, rajada'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi piste 'sirge; pikk ja sihvakas' (← püsti).

püsti '(enam-vähem) vertikaalses asendis; esile ulatumas, õieli; täiesti, päris' pistma
● liivi pistõ, püstõ 'püsti'
vadja pissüz(ä), püssüz(ä) 'püsti(asendis)', pissüä 'püsti(asendisse v -asendis)', pissüü, püssüü 'püsti(asendisse)', püssüä 'püsti(asendisse); püsti, turris'
soome pysty 'püstiseisev; esileulatuv'
isuri püssüs 'püsti(asendis)'
Aunuse karjala püstü 'järsk', püstüi 'püsti, vertikaalselt'
lüüdi püšt 'püsti(asendis)'
vepsa püštut 'püsti, seistes; turri'

rihtima : rihtida : rihin 'loodi seadma; vajalikku asendisse v suunda seadma, sihtima; reguleerima; nürinenud metallilõikeriistade lõikevõimet taastama; kõverust, mõlke ja lainelisust kõrvaldama, õgvendama; vahtima, passima'
○ rehtima
← saksa richten 'seadma; pöörama; juhtima, suunama, sihtima; reguleerima, õigeks v korda seadma; sirgeks v püsti ajama; õigust (v kohut) mõistma; süüdi (v hukka) mõistma'

riit : riida : riita 'püsttugede vahele korrapäraselt laotud küttepuude virn, pinu; muu korrapärane virn'; mrd 'rida'
← balti *reita
leedu mrd rieta (kesksõna) 'riita laotud, virna pandud', rieti '(puid) riita laduma'
● liivi rīţ 'rida, riit, virn'
vadja riitta 'riit, virn'
soome riitta 'riit, kuhi'
On ka oletatud, et tüvi on skandinaavia laen, ← algskandinaavia *rīt(t)a, mille vaste on rootsi mrd rīt(a) 'püstitama, püsti ajama; ulatama; suunama'. Eesti või liivi keelest on laenatud läti mrd rīte 'puuriit; tapuaed, humalaaed'.

ründama : rünnata : ründan 'kallale tungima, peale tungima; millegagi v kellegagi aktiivselt tegevuses olema; tõtates liikuma, tormama'
← soome rynnätä 'tormata, söösta, joosta; püsti karata'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõnas on läänemeresoome tüvi, mille vasted on isuri rünnädä 'tormata, söösta; kuhjuda (rüsijää kohta) [?]', rünniä 'tõmmata, kiskuda', karjala rünnisteä 'ponnistada, pingutada; tormata, söösta [?]' ning tõenäoliselt ka murdesõna ründama 'rühmama, rügama, rahmeldama; hulkuma'.

toigas : toika : toigast 'kaigas, teivas, roigas'
● ? soome toikottaa 'õieli v püsti olla (nt oksa, käe kohta)', mrd toikka 'viletsakasvuline oras, puu vms', toikkaroida 'tuigerdada, tuikuda, tuiata'
? karjala tšoikottoa 'siruli olla, pikutada'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka tuikuma.

tooder : toodri : toodrit 'meremärk vees püsti seisva ankurdatud varda otsas'
○ tool(d)er
Tundmatu päritoluga tüvi.

turris '(karvade, okaste vms kohta:) püstises asendis, püsti, harali; ärritatud, vihane, pahur, tige'
● soome turri 'sagris, karvane loom; habetunud v sagris juustega inimene'; mrd 'pahur, mossis inimene'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

tõusma : tõusta : tõusen 'ülespoole, kõrgemale liikuma; kõrgemaks muutuma, kerkima; (taimede kohta:) tärkama, kasvama; kõrguma, oma ümbrusest kõrgemale ulatuma; (määralt, ulatuselt jne) suurenema, tugevnema, kiirenema; (tuju, meeleolu vms kohta:) paranema, ülenema; tekkima, ilmuma, (esile) tulema'
○ lõunaeesti nõsema, kirderanniku tous(e)ma, toisema
◊ tõstma
● liivi nūzõ 'ülespoole, kõrgemale liikuda'; nustõ 'ülespoole liigutada'
vadja nõisa 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; hakata, alata; hakata v saada (tuleviku abitegusõnana); asendit muuta (aset võtta, asuda, ronida, minna, laskuda vms); minna, muutuda'; nõssaa 'ülespoole liigutada; (üles v läbi) kaevata; äratada, üles ajada'
soome nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; kõrgemaks muutuda, kerkida; kõrguda; kasvada, suureneda; paraneda; tekkida, ilmuda; alata'; nostaa 'ülespoole liigutada; üles võtta, korjata, noppida; parandada, edendada; püsti asetada; esile kutsuda, ärgitada, ajada; suurendada, lisada; välja v vastu võtta (nt raha)'
isuri noissa 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; hakata, alata'; nostaa 'ülespoole liigutada'
Aunuse karjala nosta, nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; suureneda'; nostua 'ülespoole liigutada; kõrgemaks teha; ehitada, püsti panna; (midagi) alustada; suurendada, lisada'
lüüdi nosta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda'; nostada 'ülespoole liigutada'
vepsa nuu̯sta, nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; äratada; ülespoole liigutada'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et reeglipäratu muutus n > t tüve alguses on põhjaeesti murretes toimunud mõne t-algulise liite v grammatilise tunnuse mõjul, nt da-tegevusnimes *nous-ta > tõus-ta. tõstma on reeglipäratu esisilbi vokaaliarenguga läänemeresoome tuletis.

upsakas : upsaka : upsakat 'endast liiga palju pidav, teiste suhtes üleolev'
On arvatud, et tuletatud sõna uppis tüvest, < *uppi-sa-kkas. Upsakas on see, kes oma nina püsti (uppi) ajab.