[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 11 artiklit

hing1 : hinge : hinge 'õhu kopsudesse tõmbamine ja sealt eemaldamine; kopsudest eemaldatav õhk; elu; eluvaim; elusolend, hrl inimene'
hõng
liivi jeng 'hing, vaim; hingamine, hingus'
vadja entši 'hingamine, hingus; hingeõhk; hing, (elu)vaim; hing (olend); (kuri v püha) vaim'
soome henki 'hingamine, hingus; hingeõhk; elu; vaim; inimene, hing'
isuri hengi 'hing; inimene, hing; süda'
Aunuse karjala hengi 'hingamine; hing, süda; elu; inimene, hing'
lüüdi heng(i) 'hing; süda'
vepsa heng 'hing, vaim; süda; hing (olend)'
? udmurdi ǯog 'kuumus; leil'
? handi šăŋk 'kuum; kuumus'
? mansi sāŋk 'leitsak, kuumus'
Läänemeresoome või koguni soome-ugri tüvi. hõng on lõunaeestipärane tüvevariant.

kallis : kalli : kallist 'hinnaline, palju maksev, kulukas; tähtis, väärtuslik; armas, südamelähedane; õnnis, püha, pühalik'
Salatsi liivi kaľľ, kalds 'hinnaline, palju maksev'
vadja kallis 'hinnaline, palju maksev; armas; püha, pühade (päev)'
soome kallis 'hinnaline, palju maksev; väärtuslik, tähtis; armas'
isuri kallis 'hinnaline, palju maksev; armas; püha, pühade (päev)'
Aunuse karjala kaľľiš 'hinnaline, palju maksev; väärtuslik, tähtis; püha, pühade (päev); armas'
lüüdi kaľľiž 'hinnaline, palju maksev; väärtuslik, tähtis; armas'
vepsa kaľľiž 'hinnaline, palju maksev; väärtuslik, tähtis; armas'
On oletatud, et indoeuroopa (eelgermaani) laen, ← indoeuroopa *h2al-ye-(s), *h2al-yo-(s), mille vaste on vanaislandi elja 'armuke, kõrvalnaine', elskr 'armas'. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud liivi kallim (keskvõrre) 'hinnalisem, rohkem maksev'.

laat : laada : laata 'kindlas kohas perioodiliselt peetav suur turg (sageli mitmesuguste lõbustustega)'
alamsaksa afflate 'patukustutus, indulgents'
Püha- ja pidupäevil, kui kirikus kuulutati pattude andeksandmist, peeti kirikute läheduses ka väikesi turge, pattude andeksandmist tähistav sõna sai aja jooksul uue tähenduse. Eesti keelest on laenatud vadja laatta 'laat', isuri laatta 'laat' ja eestirootsi lād, lāta 'laat; turg'.

manner : mandri : mandrit 'suur terviklik maismaaosa, mida ümbritsevad ookeanid ja mered; mannermaa (vastandina saarele)'
soome manner 'manner; maismaa'
isuri mantere 'mannermaa'
Aunuse karjala manner 'mannermaa'
lüüdi mander 'maa, mis teatava aja järel jagati uuesti talupoegade vahel'
? udmurdi mudor 'müütiline olend, kes ohverdati suvekojas; ohvrikoja püha nurk'
? komi van srmt mudör 'alus, maja vundament'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Kirjakeelde on tüvi laenatud 19. sajandi lõpus murrete toel soome keelest. Vt ka maasikas, matma.

piht-4 liitsõnades pihtaed, pihttara 'tihe palkidest v jämedatest postidest püsttara'
● ? soome piha 'õu, hoov'
? karjala piha 'õu, hoov; kodu'
? lüüdi piha 'õu, hoov'
? vepsa piha 'lattidest v palkidest vahesein, mis eraldab karjaõue v lauta eluhoonest; vahesein laudas'
? mari peč́e 'aed, tara, aedik'
? udmurdi puč 'teivas'
? komi poč 'roigas, aiateivas'
Võib olla läänemeresoome-permi tüvi. Vt ka püha.

praaseldama : praaseldada : praaseldan 'prassima'
Võib olla prassima tüve variant, mida on võinud mõjutada alamsaksa prasselen 'pidevat müra, kära tekitama, kolistama, lärmama', saksa prasseln 'ragisema, pragisema, rabisema', rootsi prassla 'krabistama; sahisema, kahisema', van srmt brassel 'raksatus, ragin, mürin; lärm, kära, müra'. Teiselt poolt on võinud mõjutada murretes levinud vene laenud pra(a)snik 'pidu, püha', prasnitama 'pidutsema' (← vene prázdnik 'pidu; püha', prázdničat 'pidutsema; logelema'). Murretes on ka variandid praseldama, prasseldama.

püha : püha : püha 'jumalale, temaga ühenduses olevale v vagale isikule, tema meelelaadile, eluviisile omane; eriti sügavat austust vääriv; tähtpäev, mil ei tehta tööd'
pühendama
?alggermaani *wīχa-
vanaülemsaksa wīhen 'pühitsema, õnnistama'
saksa weihen 'laulatama, pühitsema, õnnistama'
liivi pivā, püvā 'püha, jumalaga ühenduses olev; püha, puhkepäev'
vadja pühä 'paast; (rahvapärane v kiriklik) püha; pühapäev; püha, jumalaga ühenduses olev'
soome pyhä 'püha, jumalaga ühenduses olev; püha, pühapäev'
isuri pühä 'pühapäev, püha; paast; püha, jumalaga ühenduses olev'
Aunuse karjala pühä 'paast; püha, jumalaga ühenduses olev; armulaud'
lüüdi pühä 'paast; püha'
vepsa pühä 'paast; püha, jumalaga ühenduses olev'
saami bassi 'püha, pühapäev'
Germaani laen on häälikulistel põhjustel kaheldav. Teisalt on arvatud, et tegemist võib olla murdesõnas piha(aed) 'varbaed, kiviaed, surnuaed' oleva tüve variandiga, piht-4. Nt soome van srmt pyhä 'rahustamine, kaitsmine, hoidmine', pyhitys 'rahustamine; loomade eest kaitstud piiratud ala', pyhätä 'eraldada, kaitsta, taraga ümbritseda'. Tähenduse areng on sel juhul olnud 'teivas' > 'tara, aed' > 'õu' > 'eraldatud maa-ala' > 'püha'.

pühendama : pühendada : pühendan 'kellegi v millegi peale midagi (andunult, muud välistavalt) kasutama v kulutama; kellelegi austuse, sõpruse v tänulikkuse märgiks adresseerima' püha

sant : sandi : santi 'vilets, halb, ebamugav; vigane inimene; kerjus'
alamsaksa sante 'püha'
Alamsaksa sõna on algselt pärit ladina keelest, ← ladina sanctus 'pühitsetud, püha'. Tähendus on muutunud eesti keeles, tõenäoliselt 'püha' > 'püha rändav kerjusmunk' > 'kerjus; vaene, vilets, halb'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sante-maṭṭ 'maskis ja kostüümis poiss, kes käis 9. nov õhtul ande kogumas ja lugemist kontrollimas', läti sants 'sant, mardisant', soome mrd santtia 'santida', vadja santti 'sant, kerjus; mardi-, kadrisant' ja ilmselt ka liivi saņt 'sant', saņtõ 'santida, kerjata'.

tempel1 : templi : templit 'mittekristlike ja -islami usundite pühamu; hoone, kus paikneb austusväärne haridus-, kultuuri- vms asutus'
tembel
alamsaksa tempel 'tempel, mittekristlik pühamu'
Meile alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← ladina templum 'püha koht; pühamu, tempel'.

volber : volbri : volbrit 'paganlik ja kristlik püha 1. mail'
saksa Walburga (pärisnimi, 8. sajandil elanud kristlik pühak, kelle mälestuspäev on 1. mail)

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur