[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

jõnk : jõngi : jõnki 'ülitõsine, kuri, jäme'; mrd 'midagi lühikest ja jämedat; ebatasasus; äkiline pööre'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Võib olla sama tüvi mis sõnas jõngutama. Lähedane tüvi on nt jonks.

paras : paraja : parajat 'sobiv, kohane; üsna suur, tugev, hea; tubli, kaunike'
◊ paraku, parandama, parata, parem, prõlla
← algindoiraani *bhadróm
● liivi parāz 'õige, sobiv'
vadja paras 'paras, sobiv; parem, parim'
soome paras 'parim'
isuri paras 'parim; paras'
Aunuse karjala paras 'parim'
lüüdi paraz 'parim'
vepsa paraz 'sobiv aeg millegi tegemiseks'
saami buorre 'hea'
ersa paro 'hea; hea (nimisõnana), rikkus'
mokša para 'hea; omand, vara'
mari poro 'hea, suurepärane, meeldiv; armulik, leebe, heatahtlik'
udmurdi bur 'hea; parempoolne; õnn, edu, rikkus'
komi bur 'hea'
Läänemeresoome keeltes esineb tüvi eri tuletistes. parata on tegusõna parandama vana da-tegevusnime vorm, paraku selle käskiva kõneviisi ainsuse 3. pööre, 'parandagu'. parem on vana tüvisõna keskvõrde vorm. prõlla 'praegu' on vana tüvisõna alalütleva käände vorm, selles kajastub varasem käänamine paras: paraha ja esimese silbi täishäälik on välja langenud, murretes on veel samas tähenduses ka nt variandid parhilla, prilla. Eesti keelest on laenatud eestirootsi parast 'paras, piisav'. Vt ka praegu.

ring : ringi : ringi 'tasandi osa, mida piirab joon, mille moodustavad ühest punktist samal kaugusel olevad punktid; eelmise sarnane kujund v ese, sõõr; ringjoone kujuline liikumine, tiir, pööre'
○ rink
← alamsaksa rink 'ring, sõõr'
Varem on laenatud tüve germaani vaste, rõngas.

tuur3 : tuuri : tuuri 'millegagi tutvumiseks v mingiks asjatoimetuseks kuskil käimine, käik v sõit (lähtepunkti tagasitulemisega); mitmepäevased jalgrattavõistlused; ringjoone v seda meenutava kõverjoone kujuline liikumine, ring; terviklik osa tantsust, ringikujuline tantsimine, tantsuring'; kõnek 'pööre (mootoril)'
← saksa Tour 'väljasõit, matk, retk, ringreis; (tantsu)tuur, tiir, ring; pööre (nt mootoril)'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt prantsuse keelest, ← prantsuse tour 'ringikujuline liikumine, pööre; käik, sõit; tantsutuur'.

värss2 : värsi : värssi 'luuleteose rütmiline üksus, luulerida'
← alamsaksa versch(e) 'värss'
Teisalt on arvatud, et sõna on saksa laen, ← saksa Vers 'värss'. Paljudes keeltes tuntud tüvi pärineb algselt ladina keelest, ← ladina versus 'pööre; rida, joon; värss'.