[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kibu-2 liitsõnas kibuvits 'looduslikult kasvav ogaliste varte ja roosakaspunaste õitega põõsas (Rosa)' kibe2

leeder : leedri : leedrit 'marjataoliste luuviljadega heitlehine põõsas v madal puu (Sambucus)'
← alamsaksa vleder 'must leeder'

lepp : lepa : leppa 'seistes punaseks tõmbuva pehme puiduga lehtpuu v -põõsas (Alnus)'; mrd 'lepakoorekarva; veri'
? ← balti *leipā
leedu líepa 'pärn'
läti liepa 'pärn'
preisi leipa 'pärn'
● liivi liepā 'lepp; veri'
vadja leppä 'lepp'
soome leppä 'lepp; veri'
isuri leppä 'lepp'
Aunuse karjala ľeppü 'lepp'
lüüdi lepp 'lepp'
vepsa ľep 'lepp'
ersa ľepe 'lepp'
mokša ľepä 'lepp'
Ersa ja mokša sõnad võivad olla läänemeresoome keeltest laenatud.

mirt : mirdi : mirti 'mürt, Vahemere mail väljas kasvav, mujal toalillena kasvatatav igihaljas põõsas (Myrtus communis)'
← alamsaksa mirt 'mürt'
Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, mürt.

murakas : muraka : murakat 'vaarikat meenutavate viljadega rohttaim v põõsas (Rubus chamaemorus)'
● vadja muraga 'murakas'
soome muurain 'rabamurakas'
isuri muuran 'murakas'
Aunuse karjala muuŕoi 'rabamurakas'
lüüdi muuroi 'rabamurakas'
vepsa muŕikeińe 'rabamurakas'
komi mi̮r sõnas mi̮rpom 'rabamurakas'
handi morəχ 'rabamurakas'
mansi moraχ 'rabamurakas'
neenetsi mǝraŋka 'rabamurakas'
eenetsi morga 'rabamurakas'
nganassaani muri̮ŋga 'rabamurakas'
Uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Murakas 'murakas' ja läti mrd murika 'murakas' (← murdevariant murikas).

mätas : mätta : mätast 'sambla v rohuga kaetud väike maapinna kühm; rohukamar, sellest väljalõigatud tükk'
● liivi mätāl 'mätas, hunnik'
vadja mätäs 'mätas, küngas, kõrgendik; (muru)mätas, rohukamaratükk'
soome mätäs 'mätas'
isuri mädäs 'mätas; küngas, mägi'
Aunuse karjala mätäs 'mätas, küngas, kühm'
lüüdi mätäz 'mätas, põõsas'
vepsa mättaz 'mätas, küngas'
saami miekta 'mätastarn'
metsaneenetsi ḿet 'mätas'
sölkupi mēktǝ, mektə 'mätas, kuhi'
kamassi mekte, bäkte 'mätas'
Uurali tüvi.

mürt : mürdi : mürti 'Vahemere mail väljas kasvav, mujal toalillena kasvatatav igihaljas põõsas, mirt (Myrtus communis)'
← saksa Myrte 'mirt'
Varem on laenatud tüve alamsaksa vaste, mirt.

näsi- liitsõnas näsiniin 'eredavärviliste tugevasti lõhnavate õitega ning luuviljadega mürgine põõsas (Daphne)'
? ← alggermaani *natja
vanaislandi net 'võrk'
vanarootsi næt 'võrk'
gooti nati 'võrk'
● vadja näsä liitsõnas näsäniini 'näsiniin'
soome näsiä 'näsiniin'
Germaani laenus kaheldakse suure tähenduserinevuse tõttu: pole teada, kas näsiniine niinest kooti võrke, nagu etümoloogia kinnitamiseks on väidetud. On oletatud, et samast allikast on laenatud natt1. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis näsa, põhjendusega, et näsiniine marjad kinnituvad otse varrele nagu nupud.

paju : paju : paju 'hrl niisketes kohtades kasvav kerge puiduga põõsas v lehtpuu (Salix)'
● liivi pa’i 'paju'
vadja paju 'paju; ree painard'
soome paju 'paju; vits; ree painard'
isuri paju 'paju; ree painard'
Aunuse karjala paju 'paju'
lüüdi paju 'paju; ree painard'
vepsa paju 'pajukoor'
? udmurdi baď(pu) 'paju'
? komi baď(pu) 'paju'
? ungari fagyal 'liguster'
? neenetsi ṕewᵊ 'paju sisekoor'
? sölkupi pe̮ 'paju v muu puu koor'
? kamassi po 'pärna koor; pajuoks'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted on kaheldavad häälikulistel ja tähenduslikel põhjustel.

pihl : pihla : pihla 'sulgjate liitlehtede, suurte valgete õisikute ning sügisel punaste marjakobaratega väike puu v põõsas (Sorbus)'
● liivi pī’lõg 'pihlakas'
vadja pihlaga, pihlaja 'pihlakas'
soome pihlaja 'pihlakas'
isuri pihlaja 'pihlakas'
Aunuse karjala pihlai 'pihlakas'
lüüdi pihľ 'pihlakas'
vepsa pihľ 'pihlakas'
ersa piźol 'pihlakamari', piźolks 'pihlakas'
mokša piźəl 'pihlakamari', piźəlks 'pihlakas'
mari pə̑zle 'pihlakas'
udmurdi paleź 'pihlakamari'
komi peli̮ś 'pihlakamari'
handi piśar 'pihlakamari'
mansi paśar 'pihlakamari'
Soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud läti pīlādzis ja tõenäoliselt ka baltisaksa Piel-, Pil-, Pihl- liitsõnades Pielbeere, Pilbeere, Pihlbeere 'pihlakas'.

põõsas : põõsa : põõsast 'madalalt harunev puittaim, mille võra kannavad tüvikud; üldisemalt ka madal puhmasjas puu vm taim'
● liivi pȭzõz 'põõsas'
vadja põõzas 'põõsas, puhmas'
soome pensas 'põõsas, puhmas'
karjala pensas 'põõsas, puhmas, tups'
lüüdi pendzahaińe 'põõsas'
vepsa penzaz 'põõsas'
saami beasˈsi 'toht'
Läänemeresoome-saami tüvi.

saar2 : saare : saart 'raske, kõva ja elastse puiduga heitlehine lehtpuu v -põõsas (Fraxinus)'
● liivi sǟrna 'saar'
vadja saarni, saarnõ 'saar'
soome saarni 'saar'
isuri saarni 'saar'
mari šertńe 'paju'
Läänemeresoome-mari tüvi.

toom1 : toome : toome 'valgete lõhnavate õiekobarate ja mustade v punaste luuviljadega lehtpuu v -põõsas (Prunus padus)'
◊ toomingas
● liivi tūoimki 'toomingas; kirss'
vadja toomi 'toomingas'
soome tuomi 'toomingas'
isuri toomi 'toomingas; toomingamari'
Aunuse karjala tuomi 'toomingas'
lüüdi tuom(i) 'toomingas'
vepsa toḿ 'toomingas'
saami duopma 'toomingas'
ersa ľom 'toomingas'
mokša lajmä 'toomingas'
mari lom- sõnas lombo 'toomingas'
udmurdi ľe̮m 'toomingamari'
komi ľe̮m 'toomingas, toomingamari'
idahandi jɔm 'toomingamari'
mansi ľām 'toomingamari'
sölkupi će̮mǝ, ćī̮mǝ- 'toomingamari'
kamassi lem 'toomingamari'
Uurali tüvi.

toomingas : toominga : toomingat 'valgete lõhnavate õiekobarate ja mustade v punaste luuviljadega lehtpuu v -põõsas (Prunus padus)' toom1