[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ihu : ihu : ihu 'inimese keha või selle mingi piirkond, eriti lihaosa v välispind'
● vadja iho 'ihu, keha'
soome iho 'nahk; ihunahk'
isuri iho 'nahk'
Aunuse karjala iho 'nägu; välimus; põsk'
lüüdi ihot (mitm) 'nägu; nahk'
saami assi 'nahaaluskude'
? ersa jožo 'pind'
? mokša joža 'nahk'
? mäemari juž- liitsõnas južwǝt 'higi; vesivilli vedelik'
komi ež 'pind, pealmine kiht; välimine kiht v külg'
Läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome sõna on tuletis tüvest iha.

moondama : moondada : moondan 'teistsuguseks, teiseks muutma, teist, ebaharilikku kuju andma; vastase vaatluse ja luure eest varjama, maskeerima'
On arvatud, et tuletis vanema murdekeele sõnast mood (omastav mo(o)u) 'viis, laad', mille vasted on soome muoto 'vorm, kuju; nägu; viis', isuri moodo 'viis, komme', karjala muoto 'välimus; nägu, põsk; (käitumis)viis', vepsa mod 'inimese nägu'. See tüvi on germaani laen, ← alggermaani *mōta, mille vasted tütarkeeltes on nt vanaislandi mót 'märk, tunnus; välimus; viis, komme', vanarootsi mōt 'vorm; märk; välimus'. On võinud tähenduselt seguneda sõnaga muundama, muu. Hiljem on laenatud germaani tüve saksa vaste, mood.

pale : palge ~ pale : palet (hrl mitm) 'põsk; nägu; külgmine osa, nt rangide sisekülje polster, kirve laba'
← alggermaani *balǥiz
gooti balgs 'nahkkott'
vanaislandi belgr 'nahkkott; lõõts; kõht'
saksa Balg '(toores) looma- (v linnu)nahk; lõõts; marakratt, põngerjas; kaun'
● liivi palg 'põsk, nägu', pāļgaz 'rangipadi'
vadja palgõ 'rangipale, -padi', palko 'kaun; vorp, vill, arm'
soome palje 'lõõts', palko 'kaun'
isuri pale 'rangipale, -padi', palgo 'kaun; piklik kõrgem arm, vorp'
Aunuse karjala palgeh 'sepalõõts', palgo 'kaun'
lüüdi palgiš 'lõõts', palg '(herne)kaun'
vepsa paugiž, pougiž 'sepalõõts', paug, poug 'kaun'
Kirderannikumurrete palg 'kaun' võib olla laenatud soome keelest.