[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hiis : hiie : hiit 'muistsel ajal pühaks peetud mets'
◊ hiid, hiigel-, iidne
● vadja iďjee- liitsõnas iďjee-mätši 'hiiemägi (kohanimi)'
soome hiisi 'hiis; metsavaim; põrgu; kurivaim, vanapagan, kurat'
Aunuse karjala hiiži 'raisk, kurat, pagan'
Läänemeresoome tüvi. Tüve algne tähendus oli arvatavasti 'matmispaik'. On peetud ka germaani laenuks, ← alggermaani *χīđiz 'metslooma koobas; tihnik, võpsik' või ← alggermaani *sīđōn- 'külg, pool'. hiid on *oi- tuletis tugevaastmelise tüve variandist, kus on püsinud algne *t. Sõnas hiiglane on toimunud reeglipäratu häälikuasendus -dl- > -gl-. Vt ka itu.

paharet : pahareti : paharetti 'paha vaim, kurivaim, kurat, eriti põrgu kujutelmas väike kurat, sarviku abiline'
Vana liitsõna, mille esimene osis on paha ja teine osis on arvatavasti läänemeresoome tüvi, mille vaste võib olla reo. Eesti keelest võivad olla laenatud vadja paharätte 'paharet (sõimusõna)', isuri paharätti 'vilets, armetu (sõimusõna)'.

pergel : pergli : perglit (tagasihoidlik vandumis- ja kirumissõna) 'pagan, kuramus'
◊ pärgel
← balti
leedu perkūnas 'piksejumal; pikne'
läti pērkons 'piksejumal; pikne'
preisi percunis 'piksejumal; pikne'
● soome perkele 'kurat (ka vandumissõnana)'
isuri perkele 'kurat (ka vandumissõnana)'
karjala perkeleh 'kurat (ka vandumissõnana)'
Balti allikaks on peetud ka hüpoteetilist varianti *perk-el-is, mida toetavad balti kohanimed. Muinasleedu usundis nuhtles Perkūnas ebakõlblaid inimesi. Vt ka põrgu.

põrgu : põrgu : põrgut 'surnute ja pahade vaimude asupaik, ristiusus ja judaismis patuste surmajärgne karistuspaik; pagan, kurat (vandumissõnana)'
● vadja perkele 'kurat (hrl sõimusõna)'
soome perkele 'kurat (ka vandumissõnana)'
isuri perkele 'kurat (ka vandumissõnana)'
karjala perkeleh 'kurat (ka vandumissõnana)'
Võib olla tuletis sõnast pergel ( põrgel). On ka arvatud, et võib olla laenatud tuletusliiteta balti tüvest *perkV-. Veel on arvatud, et võib olla germaani laen, ← tüvi, mille vasted on vanaislandi bjarga 'päästma, varjule viima', rootsi bärga 'päästma, kindlustama', vanainglise byrgan 'matma', borgian 'kaitsma; laenama'. On oletatud, et selle germaani tüvega on võinud seguneda slaavi tüvi, mille vasted on vene beregú (oleviku ains 1P) 'hoidma', tšehhi brh 'heinakuhi; koobas; onn'. Eesti keelest on laenatud vadja põrku 'põrgu (ka sõimusõnana)', perko 'kurat (sõimusõnana)'.