[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

lava : lava : lava 'kõrgendatud alus, kõrgend; lihtne katmikala taimede kasvatamiseks'
? ← balti *lāvā
leedu lova 'magamiskoht'
läti lāva '(sauna)lava; ahjupink, magamiskoht; 2–3 parrest moodustuv lava (rehetoas)'
● liivi lovā 'voodi; puuraam'
vadja lava '(sauna-, ahju-, kuhja-, taime)lava'
soome lava 'saunalava, magamiskoht, kõrgend'
isuri lava '(kuhja-, ahju-, sauna-, taime)lava'
Aunuse karjala lava 'jahiplatvorm; pealsete kuivatamise lava; rehapea'
lüüdi lava 'põrand'
vepsa lava 'põrand'
saami luovvi 'lava, platvorm'
Eesti keelest on laenatud soome lavastaa 'lavakujundust teha; lavastada, sepitseda' (← lavastama). Vt ka lavats.

maa : maa : maad 'Päikesest kauguselt kolmas Päikesesüsteemi planeet; maismaa, maismaa pind; ruumiline vahemaa; riik'
● liivi mō 'maa; riik; põld'
vadja maa 'maa; maailm; põrand; põhi, taustvärv'
soome maa 'maa; pinnas, muld; riik'
isuri maa 'maa; põrand'
Aunuse karjala mua 'maa; maailm'
lüüdi mua 'maa, muld; maailm'
vepsa ma 'maa; maailm; põld'
mari münö 'maas, põrandal'
udmurdi mu 'maa'
komi mu 'maa'
handi mŏw 'maa; pinnas, muld'
mansi mā 'maa; koht'
nganassaani mou 'maa'
kamassi mǝje, maja 'mägi'
matori bijä 'mägi'
Uurali tüvi. Vt ka maadlema, maage, maare1, mailane, maismaa.

parv2 : parve : parve 'kinnitatult v lahtiselt kõrvuti asuvate palkide kogum vees nende edasiujutamiseks; kõrvuti asetatud palkidest, ujukeist vm koostatud veesõiduk'
● vadja parvi 'põrand; riiul'
soome parvi 'rõdu; lakk, laepealne'
isuri parvi 'riiul; rõdu'
? udmurdi pur '(palgi)parv'
? komi pur '(palgi)parv'
handi pŏr, pӑr '(palgi)parv; võrguhark'
mansi pōra '(palgi)parv'
neenetsi paŕa’, paŕe’ 'jalgadel ait, hoiuplatvorm'
eenetsi pari 'jalgadel ait, hoiuplatvorm'
nganassaani χori̮ 'jalgadel ait, hoiuplatvorm'
sölkupi pōri̮ 'jalgadel ait, hoiuplatvorm'
kamassi parè 'jalgadel ait, hoiuplatvorm'
Uurali tüvi. Sama tüvi võib olla parv1, on oletatud tähenduse arengut 'hulk, kogum' > 'hulk kokku pandud palke' > 'parv, lava, kõrgend'.

pool1 : poole : poolt 'murdarv üks kahendik; keskkoht; millegagi võrreldes kaks korda (suurem, väiksem vms); kaheks jaotatava eseme vm üks osa'
● liivi pūoļ 'üks kahendik; pool, külg'
vadja pooli 'üks kahendik; kesk-; pool, külg; kant, maanurk'
soome puoli 'üks kahendik; pool, külg; suund'
isuri pooli 'üks kahendik; suund, kant'
Aunuse karjala puoli 'üks kahendik; pool, külg; keskpaik'
lüüdi puoľi 'üks kahendik; pool, külg'
vepsa poľ 'üks kahendik; suund, kant; pool, külg'
? ersa pola 'abikaasa (sageli mees); (hrv) osa'
? mokša pola 'abikaasa (sageli mees); (hrv) osa'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Varem on arvatud, et tüve variant võib olla kaugemate sugulaskeelte samatähenduslikes eesvokaalsetes sõnades, peel. On oletatud, et tüvi võib olla indoeuroopa (baltoslaavi) laen, ← tüvi, mille vaste on nt vene pol 'pool; põrand; sugu, sugupool'. Tuletis pooldama on laenatud keeleuuenduse ajal soome keelest, ← soome puoltaa 'pooldada, toetada'.

põrand : põranda : põrandat 'ruumi, hoone vm ehitise rõhttarind, millele toetuvad seadmed, mööbel jms'
● liivi pȭrand 'põrand'
vadja põrmata, põrmato, põrmanta 'põrand'
soome permanto 'põrand'
isuri permanto 'põrand'
saami bearpmet 'tuleasemest püstkoja ukseni ulatuv palk'
Läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste võib olla vana läänemeresoome laen. On ka arvatud, et võib olla tuletis tüvest põrm.

põrm : põrmu : põrmu 'pihu, peenike puru, kõdu; (vaimulikus ning sellest lähtunud kõnepruugis:) muld, mullapõu, maapind, selle tolm; surnukeha; väga väike hulk'
← balti *berma-
leedu berti 'puistama, välja raputama', bėrimas 'raputus, puistamine; tuulamine'
läti bert 'raputama, puistama', berums 'puistamise tulemus'
● liivi põrm 'tolm'
vadja põrmu 'põrm, kübe; keretäis'
Vt ka põrand, põrnikas.

sild : silla : silda 'üle veekogu ulatuv rajatis, mida mööda kulgeb tee; (teki)ehitis laeval'
◊ sillutama
← balti
leedu tiltas 'sild'
läti tilts 'sild'
● liivi sīlda 'sild'
vadja silta 'sild; põrand; laevalagi, -tekk'
soome silta 'sild; (puu)põrand'
isuri silda 'sild; puupõrand'
Aunuse karjala sildu 'sild'
lüüdi šild 'sild'
vepsa süud 'sild; laudis, põrand'
Tegusõna sillutama on tõlkelaen alamsaksa keelest, vrd alamsaksa bruggen 'kividega (teed) sillutama, (varasemal ajal ka) plankudega katma'. See alamsaksa tüvi on laenatud sõnas prügi.