[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

komberdama : komberdada : komberdan 'vaevaliselt edasi liikuma'
◊ komistama, kompa
● vadja kompassua 'komistada'
soome kompuroida 'koperdada, komberdada', kompastua 'komistada; vääratada, eksida'
isuri komberdaa 'komberdada', kombastua 'komistada'
Aunuse karjala kompastuo 'komistada'
lüüdi kombištuda 'komistada'
vepsa kombištuda, kombuštuda 'põlvili laskuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama, mis sõnades kompama ja/või kõmpima. Lähedane tüvi on nt sõnades koperdama ja kooberdama. Sõnas komistama on kaashäälikuühend lihtsustunud.

laas : laane : laant 'suur tihe (okas)mets'
← indoeuroopa *lond^ho-, *lomd^ho-
vanaislandi land 'maa'
gooti land 'maa'
● liivi lōņtš 'ürgmets', land 'lomp'
soome lansi 'madal niiske koht maastikul'
karjala lantto 'lohk, nõgu; madal, kaldu'
? saami luovdit '(kõhuli, põlvili) langeda, laskuda'
? ersa lańďams 'istuda, küürutada'
? mokša lańďams 'istuda, küürutada'
mäemari landaka 'väike madalik, lohk, madal koht (metsas)'
udmurdi lud 'niit, põld, hiis'
komi lud 'karjamaa, niit'
? neenetsi lǝmto 'madal'
? eenetsi lodu 'madal'
? sölkupi lamtu 'madal'
Varasem häälikuline kuju on säilinud lõunaeesti murrakutes: land 'lomp; (kinnikasvanud) järv; madal vesine maa'. Eesti keelest on laenatud läti mrd lanis, lans 'suur tihe mets; lomp'. Vt ka lääs.