[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kare2 : karge : karet mrd 'rohtunud maa, sööt; põllupeenar' kare1

nurm : nurme : nurme 'põld, kus külvikorra järgi kasvatatakse mingit vilja v kultuurheina; aas, (kuiv) rohumaa'
● liivi nurm 'põld'
vadja nurmi 'põllumaa, põld'
soome nurmi 'muru, muruplats; aas, rohumaa'
isuri nurmi 'muru'
Aunuse karjala nurmi 'muru, muruplats; aas, rohumaa; põllupeenar künnimaade vahel'
lüüdi nuŕm 'niit, heinamaa, aas'
vepsa noŕm 'rohumaa, lagendik'
koltasaami njormm 'luht, luhaheinamaa'
handi ńurəm 'vähese metsaga soo'
mansi ńūrəm 'niit'
Soome-ugri tüvi.

peenar : peenra : peenart 'hrl ristkülikukujuline pinnakõrgendik lillede v köögivilja, ka puutaimede kasvatamiseks; muud piklikud, hrl looduslikud pinnakõrgendikud'
● liivi pīendrõks, pīendriks 'põllupeenar'
vadja peentärä 'peenar'
soome piennar 'peenar; serv, veer'
isuri peentara 'peenar; hauaküngas; kõrgemal olev tee'
Aunuse karjala pienar 'põllupeenar, künnimaa serv'
lüüdi piendäŕ '(põllu)peenar'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Pe(e)ner, Penar 'põllu-, piiripeenar'.

rünk : rünga : rünka 'ebamäärase kujuga suur kamakas v tomp, rahn'
○ rink, rönk
◊ rüngas
← rootsi brink '(järsk) nõlvak; küngas, kink'
← alamsaksa brink 'põlluäär, põllupeenar; väike rohumaa; üleujutatav oja-, jõe- v merekallas; künkaveer, küngas'
On arvatud, et esisilbi vokaal on muutunud ü-ks sõna küngas mõjul. rüngas on as-lõpuliste sõnade eeskujul moodustatud tüvevariant. Eesti keelest on laenatud soome mrd rynkkä 'hunnik, kivik'.

äär : ääre : äärt 'piirjoon, serv, veer'
← balti *eǵe-ro 'järv'
leedu ežeras 'järv'
läti ezers 'järv'
preisi assaran 'järv'
● vadja ääri 'äär, serv'
soome ääri 'äär, serv; veer'
isuri ääri 'äär, serv'
Aunuse karjala iäreh 'ära'
lüüdi iärē(h) 'ära'
Laenuallikas on tuletis tüvest *ežiā 'piir' < indoeuroopa *eĝh-, mille vasted on läti eža 'põllupeenar; piir', leedu van ežė 'serv, äär, piir' ja preisi asy 'põlluraja, põllupeenar'. Tähenduse muutust saab seletada sellega, et järv oli sageli maaüksuse piiriks. Läänemeresoome algkeelde on laenatud *ro-liitega vorm, kuid tähendus on jäänud algseks. Vt ka jääras.