[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hiib : hiiva : hiiba 'peen sete'
? ← balti
leedu šyvas 'hallikas', mrd šyvas 'kali'; syvas (hrl mitm syvai) 'mahl'
preisi sywan 'hall'
● vadja iiva 'pärm; (leiva)juuretis'
soome hiiva 'pärm; pärmseen'
isuri hiiva 'pärm'
karjala hiiva 'pärm'
Vanemast murdekeelest registreeritud tüvi on keeleuuenduse ajal kirjakeeles kasutusele võetud. Isuri ja karjala sõnad on arvatavasti laenud soome keelest.

sepp : sepa : seppa 'käsitööline, kes teeb põhiliselt tagudes metallist tarbeesemeid'; mrd 'pärm'
◊ sepik
● liivi siepā 'sepp; meister; painapuu, painard'
vadja seppä 'sepp; meister, ehitaja'
soome seppä 'sepp; osav, meisterlik'
isuri seppä 'sepp'
Aunuse karjala seppü 'sepp'
karjala seppä 'sepp; meister; pärm'
lüüdi šepp 'sepp'
vepsa sep 'sepp; pärm, juuretis'
saami čeahppi 'meister'
? ungari szép 'ilus'
Läänemeresoome-saami või soome-ugri tüvi. Esialgseks tähenduseks on olnud ’osav, meisterlik; meister’, nii moodustatakse sõnaga sepp igasugu meistrite nimetusi, nt kivisepp, kingsepp, aamissepp, laudsepp, müürsepp, ratassepp jt. Sepatöö tegijat nimetati varasemal ajal ka raudsepaks. Üksikutel juhtudel võib eesti keeles olla tegemist tõlkelaenudega alamsaksa ja saksa keelest, näiteks eesti kullassepp, vrd saksa Goldschmied 'kullassepp' ( Gold 'kuld' + Schmied 'sepp'). Eesti keelest on laenatud soome mrd sepikki 'sepik', baltisaksa Seppik 'sepik' ja võib-olla ka vene mrd sepik 'sepik' (← sepik). Vt ka rätsep.