[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hiib : hiiva : hiiba 'peen sete'
? ← balti
leedu šyvas 'hallikas', mrd šyvas 'kali'; syvas (hrl mitm syvai) 'mahl'
preisi sywan 'hall'
● vadja iiva 'pärm; (leiva)juuretis'
soome hiiva 'pärm; pärmseen'
isuri hiiva 'pärm'
karjala hiiva 'pärm'
Vanemast murdekeelest registreeritud tüvi on keeleuuenduse ajal kirjakeeles kasutusele võetud. Isuri ja karjala sõnad on arvatavasti laenud soome keelest.

kali1 : kalja : kalja 'linnaste, jahu v leiva leotisest pärmi toimel kääritatud jook'
● liivi kaļļõ (osastav) 'kali'
soome kalja 'kali; (lahja) õlu'
Aunuse karjala kalju, kaľďu 'õlu [?]'
karjala kalja 'lahja õlu'
On oletatud, et indoeuroopa (eelbaltislaavi) laen, ← indoeuroopa *h₂al-ew-yo-, mille vaste on vene mrd oluj 'õlu'. Teisalt on arvatud, et (kaud)laen mõnest semi keelest, ← semi *ḥalíju 'magus', mille vaste on süüria ḥaljā 'uus vein, poolkäärinud vein'.

pärm : pärmi : pärmi 'peamiselt mikroskoopiliste käärimist põhjustavate seente rakkudest koosnev toode taigna kergitamiseks ja jookide kääritamiseks; (hrl mitm) pärmseen'
← alamsaksa barm, berm 'pärm'

rahe1 : rahe : rahet 'soojal aastaajal äikesepilvest ebakorrapäraste teradena langevad tahked sademed'
● liivi ra’gdõ 'rahe'
vadja ragõ, ragõs 'rahe; tera, iva, raas'
soome rae 'rahe; tera'
isuri rae 'rahe'
Aunuse karjala raiš 'rahe; tera, iva'
lüüdi ragiž 'rahe'
vepsa ragiž 'rahe'
On oletatud, et indoeuroopa laen, ← tüvi, mille vasted on leedu darga 'vihmane ilm' ja sloveeni sǫ-draga 'väikesed terad'. Semantilistel põhjustel on seda kaheldavaks peetud, sest selle indoeuroopa tüve põhitähendus on 'pärm; sade; mustus'. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnas ragisema.

sepp : sepa : seppa 'käsitööline, kes teeb põhiliselt tagudes metallist tarbeesemeid'; mrd 'pärm'
◊ sepik
● liivi siepā 'sepp; meister; painapuu, painard'
vadja seppä 'sepp; meister, ehitaja'
soome seppä 'sepp; osav, meisterlik'
isuri seppä 'sepp'
Aunuse karjala seppü 'sepp'
karjala seppä 'sepp; meister; pärm'
lüüdi šepp 'sepp'
vepsa sep 'sepp; pärm, juuretis'
saami čeahppi 'meister'
? ungari szép 'ilus'
Läänemeresoome-saami või soome-ugri tüvi. Esialgseks tähenduseks on olnud ’osav, meisterlik; meister’, nii moodustatakse sõnaga sepp igasugu meistrite nimetusi, nt kivisepp, kingsepp, aamissepp, laudsepp, müürsepp, ratassepp jt. Sepatöö tegijat nimetati varasemal ajal ka raudsepaks. Üksikutel juhtudel võib eesti keeles olla tegemist tõlkelaenudega alamsaksa ja saksa keelest, näiteks eesti kullassepp, vrd saksa Goldschmied 'kullassepp' ( Gold 'kuld' + Schmied 'sepp'). Eesti keelest on laenatud soome mrd sepikki 'sepik', baltisaksa Seppik 'sepik' ja võib-olla ka vene mrd sepik 'sepik' (← sepik). Vt ka rätsep.

äbar : äbara : äbarat 'kehv, kidur, vilets, hädine'
● soome äpärä 'vallaslaps, sohilaps; värdjas'
Aunuse karjala äbäreh 'võsu, võrse; ädal; sohilaps'
lüüdi äbäreh 'laps; ädal'
Tüve on peetud teistes läänemeresoome keeltes esineva germaani laentüve eesvokaalseks variandiks, ← alggermaani *afaraz, mille vaste on vanaislandi afr 'teatud jook, kali [?], kaerajook [?]' ja vasted sugulaskeeltes soome apara 'pärm', Aunuse karjala abar 'raba, lõpp, pära', lüüdi apar 'raba, lõpp, pära', vepsa apar 'raba, lõpp, pära; puru, pudemed'. Vt ka äpardama.