[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf) • @arvamused.ja.ettepanekud

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

aiva 'kogu aeg, üha; lausa, päris'
← alggermaani *aiwa-, *aiwi-
vanaislandi æ, ei, ey- 'ikka, alati'
vanarootsi ē, æ̅ 'ikka, alati'
gooti ni … aiw 'mitte kunagi'
● vadja aivaa 'aina, üha'
soome aivan 'täiesti; päris, lausa; just, täpselt'
isuri aivan 'täiesti; päris, lausa; just, täpselt'
Aunuse karjala aiven 'alati, kogu aeg; täiesti'
lüüdi aivan 'täiesti; päris, lausa; just, täpselt'
On arvatud, et võib olla vanem, indoiraani laen, ← tüvi, mille vaste on nt vanaindia ēva '(täpselt) nii; ainult'. Isuri vaste võib olla laenatud soome keelest.

kõik : kõige : kõike 'igaüks; kogu kõne all olev'
? ← balti
leedu kiek 'kui palju'; kiekas 'kui suur', kiekvienas 'igaüks, kõik'
läti cik 'kui palju'
● vadja kõikki 'kõik; lausa, päris; aina'
soome kaikki 'kõik'
isuri kaig 'kõik'
Aunuse karjala kai 'kõik'
lüüdi kai 'kõik; nii et'
vepsa kaik 'kõik'

otse 'sirgelt; siiralt; vahetult; kohe; lausa, päris' ots

suisa 'lausa, otse, päris; avalikult'
Tõenäoliselt sõna suu vana omastusliitega viisiütleva käände vorm, mille esialgne tähendus on võinud olla '(oma) suuga'. Vähem tõenäoliseks on peetud seisukohta, et sama tüvi mis sugu1.

üsna 'võrdlemisi, küllaltki; päris, täiesti, lausa'
On arvatud, et tüve üks vana mitmuslik käändevorm, < *üksinä.