[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

johtuma : johtuda : johtun 'tulenema'
← soome johtua 'tuleneda, johtuda; pärineda'
Soome allikas on juhtuma vaste. johtuma esineb ka kirderannikumurretes ja Võru murdes, kuid tähenduses 'toimuma, juhtuma', samasugune tüvevariant võib olla sõnas joht.

juhtuma : juhtuda : juhtun 'toimuma, aset leidma'
● vadja johtua 'meelde tulla'
soome johtua 'tuleneda, johtuda; pärineda, pärit olla'
isuri jouhtua 'meelde tulla'
Aunuse karjala juohtuo 'meelde tulla'
lüüdi ďuohtuda 'meelde tulla'
vepsa johtuda '(meelde) tulla'; johtutada 'meenutada'
Tõenäoliselt tuletis juhtima tüvest. Eesti keelest on laenatud liivi jut 'juhtuda'. Vt ka joht, johtuma.

kaapima : kaapida : kaabin 'kraapides puhastama; kraapimisega uuristama; (korduvalt v kokku) pühkima; kratsima; kiiresti, tormates minema'
← alggermaani *skaƀan-
vanaislandi skafa 'kaapima, kraapima'
saksa schaben 'kaapima, kraapima; riivima'
vanarootsi skava 'kaapima, kraapima; hõõruma'
gooti skaban 'kaapima, kraapima; pügama'
● liivi kōpšõ 'kraapida, kratsida, kaapida'
soome kaapia 'kaapida, kraapida'
isuri kaavida 'kaapida, kraapida'
Aunuse karjala kuabie 'kaapida, kraapida'
lüüdi kuabita 'kaapida, kraapida'
vepsa kabita 'kaapida, kraapida'
Tähendus 'kiiresti, tormates minema' võib pärineda mõnest hilisemast laenukihistusest, vrd keskülemsaksa schaben 'kiiresti ära minema'. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, kõhvitsema. Vt ka kaabakas, kaaberdama, kaapama ja kõõpima.

lähen (oleviku ains 1P) 'minema'
◊ läkitama, läte
● liivi lǟ’dõ 'minna; muutuda, saada, jääda; pidada'
vadja lähteä, lätä 'minna v tulla; minema v tulema hakata; tulla, saada, tekkida'
soome lähteä 'minna, minema hakata, lahkuda; ära tulla, maha tulla; pärineda; lähtuda'
isuri lähtiä 'minna; eralduda'
Aunuse karjala ľähtie 'minna, lahkuda; lahti tulla; välja tulla'
lüüdi lähtä 'minna, eralduda'
vepsa ľähtta 'minna; hakata; (välja) tulla; eralduda'
koltasaami liõhttâd 'minna, korraks läbi astuda'
? ersa ľivťems 'viima, vedama'
? mokša ľišťəms 'viima, vedama'
mari lektaš 'minema; sõitma; tõusma (päike, kuu); tärkama'
udmurdi li̮kti̮ni̮ 'tulema, saabuma'
komi lokni̮ 'tulema, saabuma'
idahandi lüγət- 'välja minema; ära minema'
lõunahandi tiwət- 'välja minema; ära minema'
Soome-ugri tüvi. Koltasaami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud. Tuletises läte on lõunaeesti tüvevariant lät-, vrd lõunaeesti lätt (oleviku ains 3P) 'läheb'. Eesti keeles on tegusõna vormistikus segunenud kaks tüve, minema. Eesti keelest on ilmselt laenatud soome mrd läkki 'minek', läkillään 'minekul'.

nael : naela : naela 'materjalisse sissetaotav piklik teravaotsaline kinnitusvahend; teatud massiühik'
○ lõunaeesti nagel, nakl, naal, kirderanniku naul(a)
← alggermaani *naǥlan-
vanaislandi nagli 'nael, pulk, tikk'
vanarootsi naghle 'nael, pulk, tikk'
saksa Nagel 'nael; küüs'
● liivi na’ggõl 'kinnitusvahend'
vadja nagla 'kinnitusvahend; nagi; kiil; massiühik'
soome naula 'kinnitusvahend; nagi; kiil; (kandle) häälestustapp; massiühik'
isuri naagla 'kinnitusvahend; kiil; massiühik'
Aunuse karjala nuaglu 'kinnitusvahend; kiil; prunt; (kandle) häälestustapp; massiühik; margapuu skaala märk'
lüüdi nagl(e͔) 'kinnitusvahend; nagi; kiil'
vepsa nagl 'kinnitusvahend; vai; kiil'
Massiühiku tähendus võib pärineda hilisemast laenukihist, nt saksa Nagel on tähendanud ka mõõtühiku märgist mõõdunõul ning mõõtühikut. Vt ka nagli.

riivama : riivata : riivan 'kergelt kellegi v millegi vastu minema, korraks vastu puutuma; napilt millenigi ulatuma, selliselt puudutama; hingeliselt puudutama; kedagi v midagi kahjustama; pinnapealselt, möödaminnes käsitlema'
○ riibamma
? ← alamsaksa riven, wriven 'hõõruma, riivima'
Samast alamsaksa laenuallikast võib pärineda riivima ( riiv2). Teisalt on arvatud, et sama tüvi, mis sõnas riibuma.