[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 7 artiklit

oherdama : oherdada : oherdan 'rinnaga puusse surutava lusikakujulise kahapuuriga puurima'
vadja uhõrtaa 'oherdada'
soome mrd uhertaa 'puurida'
isuri uheri, uhersin 'puur'
? saami mrd oasser 'pihtidega sarnane tööriist, millega hoitakse rauda tules'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi.

ora : ora : ora 'naasklist jämedam, hrl ühest otsast teravnev tugev metallvarras'
oras
algindoiraani *ārā
vanaindia ārā 'naaskel, puur'
liivi vȯrā 'rauast varb, oga'
vadja õra 'puur, oherdi'
soome ora 'okas; naaskel'
isuri ora 'raud, millega põletatakse auke'
Aunuse karjala ora 'puur, oherdi'
lüüdi ora 'suur oherdi'
vepsa oraińe 'naaskel'
saami van oarri 'naaskel'
ersa uro 'naaskel'
mokša ura 'naaskel'
ungari ár 'naaskel'
Eesti keelest on laenatud läti mrd ors 'ora' (mille allikaks võib teisalt olla tüvi õrs). Vt ka orikas .

pura : pura : pura 'jääpurikas; sellekujuline asi'
purakas, purask, purikas
indoeuroopa *bhr̥(H)-
vanaülemsaksa bora 'puur'
vanainglise bor 'puur'
vanaislandi borr 'puur'
liivi purāz 'peitel'
vadja purikka '(jää)purikas'
soome mrd pura 'peitel; naaskel; oga, pulk'
isuri pura 'puur'
Aunuse karjala puras 'tuur, jääraiumisriist'
lüüdi puraz 'jääraiumisriist'
vepsa puraz 'jääraiumisriist; jääpurikas'
? saami borri 'kant, serv, nurk; küngas'
? udmurdi pi̮r 'läbi', mrd pi̮rćet 'keeratav nupp; oherdi'
? komi pi̮r 'läbi', pi̮r-ńol 'puur'
handi pӑr 'puur, oherdi, naaskel'
lõunamansi porē̮ 'naaskel'
ungari fúr 'puurima'
neenetsi pǝre 'käämer, oherdi; puur'
sölkupi pur 'käämer, oherdi; puur'
kamassi pariŋ 'käämer, oherdi; puur'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi porak 'miski suur' (← purakas).

puur1 : puuri : puuri 'varb- v võreseintega ehitis loomade v lindude (kinni)pidamiseks'; kõnek 'arestikamber, kartser, vangikong, pogri'
alamsaksa būr '(linnu)puur; koda, karp'

puur2 : puuri : puuri 'pööreldes edasi liikuv lõikeriist avade tegemiseks; lõikeriist koos liikumapaneva mehhanismiga'
vene bur 'puur'
On peetud ka alamsaksa laenuks, ← alamsaksa bōr, būr 'puur'. Uut tüüpi puurimisvahend üldnimetusega puur muutus rahvapäraseks alles 19. sajandil, nii on alamsaksast laenamise võimalus küsitav.

viker-2 liitsõnas vikerpuur 'spiraalja, ettepoole teravaks muutuva lõikeosaga puidupuur'
saksa Zwickbohrer 'vikerpuur'
Saksa liitsõna esikomponent on laenatud, järelkomponent tõlgitud (Bohrer 'puur'). Esikomponendile on teiste sõnade analoogial liitunud -er.

vinnal : vindla : vinnalt 'väike vändakujulise peaga puur'
vinnel, vinnald
saksa Windel '(imiku)mähe'; mrd 'väike kõvera peaga puur, vinnal'
Saksa sõnal on murretes palju erinevaid tähendusi, mis seostuvad keeramise ja pööramisega. Laenatud on ka saksa tüve alamsaksa vaste, vinn1.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur