[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

lest2 : lesta : lesta 'teatud ämblikulaadne'
← vene klešč 'puuk, lest'

pisu- sõnas pisuhänd 'kratt, tulihänd, puuk'
Tõenäoliselt sama tüvi mis sõnas pisar. Murretes on sõna pisu tähenduses 'piisk, säde'. Vrd ka pisuhänna nimetusi tulihänd, tulisaba.

puu : puu : puud 'pikaealine kõrgema tüvega puittaim; (hrl mitm) puu tüveosa ja/või jämedad oksad kütmiseks parajateks tükkideks lõigatuna, halud; teivas, kaigas, latt'
◊ puit
● liivi pū 'puu; puit'
vadja puu 'puu; puit'
soome puu 'puu; puit'
isuri puu 'puu; puit'
Aunuse karjala puu 'puu; puit'
lüüdi puu 'puu; puit'
vepsa pu 'puu; puit'
mari pu 'puu; puit'
udmurdi pu 'puu; puit'
komi pu 'puu; puit'
lõunamansi -pā sõnas sε̮ľť-pā 'pärn'
idamansi -pə sõnas wuľ-pə 'seedermänd'
ungari fa 'puu; puit'
neenetsi ṕa 'puu; puit'
eenetsi ṕa, pe̮ 'puu; puit'
nganassaani χuā 'puu; puit'
sölkupi pō 'puu; puit'
kamassi pa 'puu; mets'
matori hä 'puu; puit; mets'
Uurali tüvi. On ka oletatud, et tüvi on vana laen, ← indoeuroopa *bhuH-, *bhowH-, mille vasted tütarkeeltes on nt vanainglise bēam 'puu', saksa Baum 'puu'. puit on 1930. aastal kirjakeelde loodud reeglipäratu tuletis. Vt ka künnap, pada2, puuk1, uibu, õlp.

puuk1 : puugi : puuki 'ämblikulaadne, kes imeb kärsa abil loomade ja inimeste verd (Ixodes)'
● vadja puukki, puukko, puukkõ 'puuk'
soome mrd puukki, puukka, puukke, puukko 'puuk'
isuri puukki 'puuk'
On peetud tuletiseks puu tüvest. Eesti keelest on laenatud eestirootsi bokk liitsõnades mätsa-bokk, mätse-bokk 'puuk' (← mets(a)puuk).

puuk2 : puugi : puuki 'kratt, pisuhänd'
← rootsi puke 'kratt, pisuhänd, puuk'
← alamsaksa spōk, spūk 'kummitus, tont, tühine olend'