[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ais : aisa : aisa 'puu(d), mille külge v vahele veoloom rakendatakse ja millest ta veokit, põllutööriista vm veab'
? ← balti *aisō, *aisa
● vadja aisa 'ais'
soome aisa 'ais'
isuri aisa 'ais'
Aunuse karjala aižu 'ais'
lüüdi aiž(e͔) 'ais'
vepsa aižaz 'ais'
On ka arvatud, et võib olla slaavi laen, ← algslaavi *oje(s) (omastav *ojese) 'tiisel'. Kaugemate sugulaskeelte sõnad, ersa ažija 'ais', mokša ažijä 'ais', udmurdi vaji̮ž 'ais', komi vož 'ais', on vanemad laenud, ← algindoiraani *aiša, mille vaste on vanaindia īṣā́ 'ais'.

hagu : hao : hagu 'kütteks maharaiutud peened puud v oksad'; mrd 'kaera pööris'
◊ hagerik
← balti
leedu šaka 'oks; haru'
läti sakas (mitm) 'rangid'
● vadja hako 'jäme pehkinud puu; tuulest murtud puu känd'
soome hako '(okaspuu) oks; vettinud puunott'
isuri hago 'pehkinud puu; vettinud puunott; ajupuit'
Aunuse karjala hago 'pehkinud puu'
lüüdi hago 'pehkinud puu'
vepsa hago 'tuulemurd, jäme pehkinud puu'
Eesti keelest on laenatud soome mrd hakeri 'roigastest või kuuseokstest varjualune heintele lauda seina ääres; vilets maja, hurtsik' (← hagerik). Vt ka agu.

kiskuma : kiskuda : kisun 'tõmbama, sikutama; tõmbuma; kippuma mingis suunas arenema, muutuma v minema; tugevasti kuhugi v midagi tegema meelitama; kaklema, tülitsema; katki rebides hammustama, hammaste v küüntega rebima; midagi v kedagi mitte rahus olla laskma, midagi kätte võtma v puutuma; mingist kohast ülemäära pingul, kitsas olema'; mrd 'kurnama, vaevama, nõrgestama; riideid kandma, kulutama; (uudis)maad harima'
◊ kisa1
● liivi kīskõ '(ära v puruks) rebida v tõmmata; (puud) lõhestada, (peergu, laaste) kiskuda'
vadja tšiskoa 'rebida; peergu kiskuda; nülgida; vallatleda, hullata'
soome kiskoa 'rebida, tirida; sikutada, tõmmata; liigkasu võtta, nöörida'
isuri kiskoa 'puukoort, peergu vms kiskuda; nülgida'
Aunuse karjala kiškuo '(ära v puruks) rebida v tõmmata; röövida, varastada; liigkasu võtta, nöörida'
lüüdi kiškoda 'ära rebida; peergu, tohtu kiskuda; kitkuda, üles tõmmata; röövida'
vepsa kiškaita 'lõhki lüüa, purustada; lõhki lõigata; läbi torgata'
saami gaikut '(puruks) rebida; tõmmata, sikutada; liigkasu võtta, nöörida; murda; lammutada'
mokša kiśkəŕams 'kraapima, küünistama; kriimustama'
? udmurdi keśi̮ni̮ '(ära v katki) rebima v tõmbama; (niint, puukoort) kiskuma'
? komi mrd kośni̮ '(ära) rebima v tõmbama, ära v maha võtma; tapetud looma puhastama; koorima, puhastama'
? idahandi kö̆s- 'rebima, katki tegema'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. Teise arvamuse järgi on kaugemate sugulaskeelte vaste (esitatud udmurdi, komi ja handi vaste asemel) ungari mrd kísál- 'vihastama, üles ässitama, tülitsema'. Vt ka kiistal.

koor1 : koore : koort 'kõva ja sitke pealiskiht; piima rasvarikas osa'
● liivi kuōŗ 'koor'
vadja koori '(puu)koor'; koorõ 'koor (piimal); hapukoor'
soome kuori 'koor'
isuri koori 'koor'
Aunuse karjala kuori 'koor'
lüüdi kuoŕ 'koor'
vepsa koŕ 'koor'
ersa kaŕ 'viisk, pastel'
? komi ki̮rś '(puu)koor'
handi χŏr- 'nülgima; puud koorima'
? mansi χurəp 'koor'
neenetsi χira- 'nülgima'
sölkupi ki̮rǝ- 'nülgima'
kamassi kə̑r- 'nülgima'
Uurali tüvi. Tähenduselt ja häälikuliselt lähedane tüvi on ka jukagiiri qaar 'nahk'. Teisalt on tüve peetud indoeuroopa laenuks ← indoeuroopa *korā, mille vaste on nt vene korá 'puukoor'.

look : looga : looka 'u-kujuliselt kõveraks painutatud puu, mille külge hobuse rakendamisel kinnitatakse rangiroomade abil aisad'
◊ loogused
← vanavene luka 'käänak, kõverus, looge'
vene luká 'kõverus, käänd; (jõe)käär; sadulakaar', luk 'vibu, kaar'
● ? liivi lūok 'kaar; look'
vadja lookka 'look; vibu; (saani) kaar; painard, reeraami põikpuu'
soome luokka, luokki 'look'
isuri luokka 'look; kaar, vits'
karjala luokki 'look'
Sõna on esialgu arvatavasti tähendanud üldiselt kaart, kõveraks painutatud puud jms, sest otseselt rakendusriista tähendus vene vastetel puudub. Isuri vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lōk 'look hobuse rakendamisel' ja baltisaksa lok 'look'.

malk : malga : malka 'pikem kepikujuline löömisvahend, peenem kaigas, ritv'
← balti
leedu malka 'halg, küttepuud, puuriit'
läti malka 'küttepuu'
preisi malko 'puud'
● liivi mālka 'puuhalg, teivas'
vadja malkka '(katuse-, kuhja)malk'
soome malka 'katusemalk; palk'
isuri malgo 'õlgkatuse v heinakuhja malk', malkko 'õlg-, tohukatuse malk'
karjala malko, malka 'õlgkatuse v heinakuhja malk'
lüüdi malg 'linaleopuu'
vepsa malg 'linaleopuu; katuse-, heinakuhja malk', moug 'kaua vees olnud puu'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi malk 'kaigas, vai'. Vt ka malakas.

mets : metsa : metsa 'maastiku osa ja taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvades'
○ lõunaeesti mõts
← balti *medja-
leedu medis 'puu'; mrd 'mets'
läti mežs 'mets, metsatukk'
● liivi mõtsā 'mets'
vadja mettsä 'mets; mets(araie), (raie)palgid'
soome metsä 'mets'
isuri metsä 'mets'
Aunuse karjala meččü 'mets; puud, palgid; metsahaldjas; saatan'
lüüdi meťš́ 'mets; palgipuud; saatan'
vepsa mec 'mets; puit'
saami meahcci 'asustamata ala, kõnnumaa, ääremaa, mets'
On ka arvatud, et soome-ugri tüvi, mille vaste on lisaks ungari messze 'kaugel, kaugele, eemal, eemale; kauge'. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mätsnikk 'metsavaht' (← metsnik). Vt ka metsis.

nagi : nagi : nagi 'seina löödud v seinale kinnitatud pulk v konks, samuti selliste pulkade v konksude (alusele kinnitatud) rida rõivaste jm riputamiseks, varn'; mrd 'võrgukuivatamise puud'
← baltisaksa Knagge 'nagi; pesulõks; kiilukujuline puupakk [?]'
Vt ka naga.

puu : puu : puud 'pikaealine kõrgema tüvega puittaim; (hrl mitm) puu tüveosa ja/või jämedad oksad kütmiseks parajateks tükkideks lõigatuna, halud; teivas, kaigas, latt'
◊ puit
● liivi pū 'puu; puit'
vadja puu 'puu; puit'
soome puu 'puu; puit'
isuri puu 'puu; puit'
Aunuse karjala puu 'puu; puit'
lüüdi puu 'puu; puit'
vepsa pu 'puu; puit'
mari pu 'puu; puit'
udmurdi pu 'puu; puit'
komi pu 'puu; puit'
lõunamansi -pā sõnas sε̮ľť-pā 'pärn'
idamansi -pə sõnas wuľ-pə 'seedermänd'
ungari fa 'puu; puit'
neenetsi ṕa 'puu; puit'
eenetsi ṕa, pe̮ 'puu; puit'
nganassaani χuā 'puu; puit'
sölkupi pō 'puu; puit'
kamassi pa 'puu; mets'
matori hä 'puu; puit; mets'
Uurali tüvi. On ka oletatud, et tüvi on vana laen, ← indoeuroopa *bhuH-, *bhowH-, mille vasted tütarkeeltes on nt vanainglise bēam 'puu', saksa Baum 'puu'. puit on 1930. aastal kirjakeelde loodud reeglipäratu tuletis. Vt ka künnap, pada2, puuk1, uibu, õlp.

puud : puuda : puuda 'endisaegne massiühik'
← vene van pud 'puud'
Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi pōd 'puud'.

räga2 : räga : räga 'tihedasti ja korratult kuhjunud v põimunud oksad, puud vms, risu' rägisema

soss2 : sossi : sossi mrd 'liivane pinnas'
← vene suš’ 'kuiv maastik; miski kuivanu (maa, puud vm)'

vestma : vesta : vestan 'puud voolima; jutustama, rääkima'
◊ väits
● liivi veis 'nuga'
vadja vessää 'vesta, voolida, tahuda; laulda'
soome veistää 'vesta, lõigata, voolida; tahuda; raiuda'; veitsi 'nuga'
isuri vestää 'vesta, lõigata, voolida; jutustada'; veitsi 'nuga'
Aunuse karjala vestiä 'vesta, lõigata, voolida; jutustada'; veičči 'nuga'
lüüdi vestädä 'vesta, lõigata, voolida'; veitš 'nuga, pussnuga'
vepsa vestta 'vesta, lõigata, voolida'; veič 'nuga'
komi ve̮źni̮ 'raiuma; sälku tegema; läbi raiuma'
handi wańś-, waś- 'lõikama; tükeldama'
ungari vés 'voolima, lõikama, vestma'
Soome-ugri tüvi. Sõnas väits on teine tüvevariant. Ülekantud tähendus 'jutustama' lähtub väljendist juttu vestma.