[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 30 artiklit

kakand : kakandi : kakandit 'vees v niisketes kohtades elav väike lameda kehaga koorikloom'; mrd 'merikilk'
On arvatud, et tuletis tüvest kaka. Teisalt on oletatud, et tuletis läänemeresoome tüvest, mille vaste on soome katka 'kirpvähiline (Amphipoda)'; mrd 'kakand, mingi vees elav uss või putukas', ning mis võib olla sama tüvi kui sõnas katkema.

kiil1 : kiili : kiili 'suurte võrkjate tiibade ja pika saleda tagakehaga putukas; kiin, suur kärbselaadne kahetiivaline putukas, kelle vaglad elavad parasiitidena teistes loomades'
kiin1
balti
leedu gylys 'nõel, astel; parm'
soome kiiliäinen 'kiin (putukas); ninakiinlased (Oestridae)'
isuri kiiliäin 'kiin (putukas)'
kiin1 on tüve rööpvariant. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kīl 'kiin (putukas)' ja bumeranglaenuna läti mrd ķīne, ķīnis 'hobuse-raudkärbes'. Vt ka kiil2.

kiin1 : kiini : kiini 'suur kärbselaadne kahetiivaline putukas, kelle vaglad elavad parasiitidena teistes loomades' kiil1

kirp : kirbu : kirpu 'inimeste, loomade ja lindude parasiit, tugevate hüppejalgadeks kujunenud tagajalgadega tiivutu putukas; laskerelva raua suudmepoolsel otsal olev nupp v rõngas sihtimiseks'; mrd 'tulesäde; õistaim'
vadja tširppu 'kirp (putukas)'
soome kirppu 'kirp (putukas)'
isuri kerppu, kirppu 'kirp (putukas)'
Aunuse karjala kirpu 'kirp (putukas)'
lüüdi kirp 'kirp (putukas)'
Läänemeresoome tüvi.

kuklane : kuklase : kuklast 'suur sipelgas (Formica)'
● ? liivi kukki 'putukas; tõuk, röövik'
saami gotka 'sipelgas'
ersa kotkudav 'sipelgas'
mari kutko 'sipelgas'
? komi -kot sõnas koʒ́uvkot 'sipelgas'
Läänemeresoome-volga või läänemeresoome-permi tüvi. Vt ka kukrik.

kõrend : kõrendi : kõrendit 'ritv, pikk rõhtpuu; pikk kõhn, vibalik inimene'; mrd 'vesikiil; (mitm) kaelkoogud'
vadja kõrõta 'kaelkoogud', kõrõ '(vesi)kiil'
soome korento 'kandepuu, kaelkoogud; latt, ritv; kiil (putukas)'
isuri korenda 'kaelkoogud'
Aunuse karjala korendo 'kaelkoogud'
lüüdi korendo 'kaelkoogud'
vepsa kore͔nd 'kaelkoogud; kepp, mille abil loputatakse pesu'
Võib olla tuletis samast tüvest, mis sõnas kõre1.

kärbes : kärbse : kärbest 'väike kahetiivaline putukas (Musca)'
liivi kärmi 'kärbes'
vadja tšärpäne 'kärbes'
soome kärpänen 'kärbes'
isuri kärpäin 'kärbes'
Aunuse karjala kiärbäine 'kärbes'
lüüdi kiärbäine 'kärbes'
vepsa kärbhaińe 'kärbes'
ersa karvo 'kärbes'
mokša karu 'kärbes'
mari karme 'kärbes'
Läänemeresoome-volga tüvi.

latakas : lataka : latakat 'suur lai ja lame; suur tükk, lahmakas'; kõnek 'hoop'
latikas
vadja latakko 'välu, (rohune metsa)lagendik', latikkõ 'lame', latikka 'latikas'
soome lattea 'lame, lapik', mrd latikka 'väike latikas; mardikas v muu putukas'
isuri ladistusella 'muljuda, pigistada saada', ladikka 'väike särg v latikas'
karjala latakka 'lame, lapik', latikka 'putukas, mardikas; villasest lõngast tehtud pael'
lüüdi laťikko 'väike latikas'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Kaugemate sugulaskeelte sõnad, handi ᴧoptǝχ 'madal, lausik, lame', neenetsi lǝbta 'madal, tasane maa', eenetsi lota 'tasane maa', matori lapta 'madal', on sel juhul tõenäoliselt rööpselt tekkinud. Lähedane tüvi on sõnades litakas, lutakas. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani või balti laen, ← alggermaani *flata-z, mille vasted on vanaislandi flatr 'lame, tasane', vanarootsi flater 'lame, tasane', või ← balti tüvi, mille vasted on leedu platus 'lai, avar', läti plats 'lai, avar; kauge'.

liblikas : liblika : liblikat 'soomustatud tiibadega ja hrl imilondiks arenenud suistega putukas'
Tõenäoliselt tuletis lible tüvest. Eesti keelest on laenatud soome mrd liplikko 'liblikas'.

lind : linnu : lindu 'tiibade ja sulgkattega kahejalgne selgroogne loom'
liivi lind 'lind'
vadja lintu 'lind'
soome lintu 'lind'
isuri lindu 'lind'
Aunuse karjala lindu 'lind'
lüüdi ľind 'lind'
vepsa ľind 'lind'
? saami loddi 'lind; lendav putukas'
? mari luδo 'part'
? handi lont 'hani'
? mansi lunt 'hani'
? ungari lúd 'metshani'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted eeldavad ebareeglipärast vokaalimuutust.

lutikas : lutika : lutikat 'enamasti lamendunud kehaga putukas, kes toitub taimemahladest või väiksematest selgrootutest või parasiteerib soojaverelistel loomadel, ka inimestel'
vadja lutikka 'lutikas'
soome lude, lutikka 'lutikas'
isuri ludikkain 'lutikas'
Aunuse karjala luťťi 'lutikas'
lüüdi lude̮, luťik 'lutikas'
vepsa lude͔ 'lutikas'
Läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud.

mardikas : mardika : mardikat 'putukas (Coleoptera)'
Võib olla sama tüvi mis sõnas marrask.

massakas : massaka : massakat mrd 'putukas'
läti masala 'kärbes'

mumm1 : mummu : mummu 'kimalane, mesilane vm suur karvane putukas'
vadja mummukas 'puruvana (ehmestiivalise vastne)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, sama tüvi on sõnas mumisema 'madalal toonil sumisema' ja võib-olla ka mumm2. Lähedane tüvi on nt sõnas mõmisema.

mutukas : mutuka : mutukat 'putukas'
vadja mutukas, mutukka 'putukas; kulles; kalamaim'
soome mutiainen 'kihulane; kulles'
isuri mudukkain 'umbjärves elav kirbust väiksem must sääsk'
lüüdi muťiine 'väike kala'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas mudilane.

nukk4 : nuku : nukku 'inimesekujuline mänguasi, iluasi vm; teatud arengustaadiumis putukas'
soome nukke 'nukk (mänguasi)', nukki 'nõmmkann (Androsace)'
isuri nukke 'nukk (mänguasi)'
Tõenäoliselt laentüvi, sest teisedki nuku nimetused on laenatud, pupe, titt. On arvatud, et laenuallikas on vanarootsi nocka, nock 'karv, karvane pind; ebe, ude; tups, sats' või alamsaksa knucke, knocke 'kokkukeeratud linapunt'. Paljudes keeltes on nukunimetuste tüved seotud mõistega 'imetama'. Selle mõistega seotud saksa kõnekeelses sõnas Nuckel 'lutt' on tõenäoliselt alamsaksa nok(ke) 'ots, tipp (nt (purje)raal)' vaste. Seepärast on veel ühe võimalusena oletatud, et laenuallikaks on olnud mõni selletüveline alamsaksa sõna. (Sama alamsaksa tüvi võib olla nukk1 laenuallikas.) Samas ei ole andmeid, et sellel tüvel oleks alamsaksa keeles olnud tähendust 'nukk'. Laenu korral on soome ja isuri vasted tõenäoliselt rööplaenud või isuri vaste soome keelest laenatud. On ka oletatud, et sama tüvi mis sõnas nukerdama. Tähendus 'teatud arengustaadiumis putukas' on tõlkelaen saksa keelest, vrd saksa Puppe 'nukk (mänguasi); putuka arengustaadium'.

parm : parmu : parmu 'suur kahetiivaline putukas, kelle emased imevad loomade verd (Tabanus)'
liivi pārmaz 'parm'
vadja paarma, paarmas 'parm'
soome paarma 'parm'
isuri paarmas 'parm'
Aunuse karjala puarmu 'parm'
lüüdi puarm 'parm'
vepsa parm 'parm; kiin'
? ersa p(u)romo 'parm'
? mokša purəm 'täimuna, ting; apteegikaan'
mari pormo 'parm'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-mari või läänemeresoome-volga tüvi.

prussakas : prussaka : prussakat 'peamiselt soojades ruumides elutsev pruunikas lapik putukas (Blatella germanica)'
prusak, russak(as)
vene prusák 'prussakas'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi prúsak 'prussakas'.

pudenema : pudeneda : pudenen 'langema, varisema, (hiljukesi) kukkuma; koost lagunema, murenema; hajuma, (ühekaupa, vähehaaval) minema v tulema'
pudi,pudisema1,pudu,puistama
liivi puddõ 'pudeneda, variseda'
soome pudota 'kukkuda'
isuri puoda 'kukkuda'
karjala puvota 'kukkuda'
vepsa pudotada 'puistata, riputada'
? saami bođu- 'lahtine, eraldi olev, vaba'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. On oletatud, et tüvi võib olla vana laen, ← indoeuroopa *pet-h- 'kukkuda', kuid see on häälikuloolistel põhjustel siiski ebakindel. Eesti keelest on laenatud soome mrd puti 'prügi, (toidu)jäätmed; lobjakas', putti 'pudrutaoline lastetoit leivatükkidest ja piimast vm', eestirootsi puto, puti, pote 'hapupiimasse või õllesse murendatud leivatükid; toidujäätmed, ülejäänud leivatükid', baltisaksa lastek Puddi 'puder, pudi' ja läti mrd pudis 'lastepuder; toit piimast ja murendatud leivast' (← pudi) ning baltisaksa puisten 'kaklema' (← puistama). Vt ka putukas.

putukas : putuka : putukat 'peaks, rindmikuks ja tagakehaks liigestunud kehaga ja kolme jalapaariga lülijalgne, insekt (Insecta, Hexapoda)'
Võib olla pudenema tüve reeglipäratu variant, sõnasisene kaashäälik on võinud pikeneda, vrd nt pudulojus '(väiksem) koduloom'. Tähenduselt leiab sõnadele putukas ja pudulojus paralleeli ka soome keelest, vrd soome itikka 'sääsk, kihulane; veis, lehm'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Putukas 'sitikas'.

ritsikas : ritsika : ritsikat 'tiivakandu vastamisi hõõrudes sirinat tekitav pikkade tundlatega putukas; rohutirts v kilk'
● ? soome mrd ritsahtaa 'praksatada'
? karjala ritškahtoa 'praksatada; lendu söösta (putukas veepinnalt)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

satikas : satika : satikat kõnek '(parasiit)putukas' sada
vadja satikka '(parasiit)putukas'
soome satiainen 'satikas (Phthirus pubis)'
isuri sadikkain, sat´ikas 'satikas (Phthirus pubis)'
karjala satikka(ine) 'satikas (Phthirus pubis)'
lüüdi sat´ik 'satikas (Phthirus pubis)'

sipelgas : sipelga : sipelgat 'kiletiivaliste seltsi kuuluv ühiseluline putukas'
liivi siprikki 'sipelgas'
vadja sippelikas, sippilikko 'sipelgas'
isuri sipperkäine 'väike tiibadega sipelgas'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla sama mis sõnas siputama.

sirts : sirtsu : sirtsu 'eesseljast tagakeha tipuni ulatuva jätke järgi hästi tuntav lühikeste tundlatega putukas (Tetrix)' sirtsama

-sori : -sori : -sori liitsõnas kaerasori 'põllutaimede juuri kahjustav kilgitaoline putukas (Gryllotalpa gryllotalpa)' sorama

sääsk : sääse : sääske 'saleda keha ja pikkade jalgadega kahetiivaline (verd imev) putukas (Culicidae)'
liivi säsk 'sääsk'
vadja sääski, sääskõ 'sääsk'
soome sääski 'sääsk'
isuri sääski 'sääsk'
karjala seäksi 'sääsk'
lüüdi seäski 'sääsk'
vepsa säśḱ 'sääsk'
saami čuoika 'sääsk, kihulane'
ersa śeśke 'sääsk, kihulane'
mokša śäśkä 'sääsk, kihulane'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

tarakan : tarakani : tarakani 'mustjaspruun läikiv inimesekaasleja putukas (Blatta orientalis)'
taragant, taragann, karagan, karakan
vene tarakán 'tarakan'

tirt : tirdi : tirti 'hüppejalgade abil kärmelt liikuv tilgakujuline taimtoiduline putukas sarnastiivaliste seltsist'; mrd 'rohutirts'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades tirisema ja tirts. Peamiselt Hiiumaal tähenduses 'rohutirts' tuntud murdesõna on kirjakeeles kasutusele võetud teatud seltsi kuuluvaid putukaid märkiva zooloogiaterminina.

tirts : tirtsu : tirtsu 'siristav hüppejalgade ja lühikeste tundlatega putukas; väike tüdruk; natuke, veidike'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades tirisema, tirt, lirtsuma, sirtsama. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka naaberkeeltes, nt läti circenis 'kilk; rohutirts'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tirts 'tilk, eriti viimased tilgad lüpsmisel' ja baltisaksa Tirz 'tilgake, natuke'.

vaablane : vaablase : vaablast 'kiletiivaline putukas, kelle tagakeha on rindmikuga laias ühenduses (Symphyta)' vapsik

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur