[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hajuma : hajuda : hajun 'aegamööda laiali minema, laiali valguma'
← algskandinaavia *sājan-
vanaislandi sá 'külvama, laiali puistama'
vanarootsi sā 'külvama, laiali puistama'
● vadja hajallaa 'hajali, harevil; laiali, segi', hajoossa 'laguneda; laiali vajuda'
soome hajota 'rikki minna, laguneda; puruneda; laiali minna, hajuda'
isuri hajjoissa 'laguneda'
karjala hajallah 'hajali, laiali; puruks'
lüüdi hajotada 'kaotada'
vepsa hajeta 'kaduda; eksida'
? lõunasaami saajenidh 'hajuda, laiali joosta'
Kitsa levikuga murdesõna võeti kirjakeeles kasutusele keeleuuenduse ajal. Varem on peetud ka soome-ugri tüveks, kuid pakutud vasted permi keeltes (udmurdi še̮j 'laip, raibe', komi šoj 'laip, raibe') ei sobi häälikuliselt. Vt ka haihtuma ja haja-.

katki 'pooleks, murdunuks; puruks, tükkideks; kasutamiskõlbmatu(ks), lõhki, rikki(s); pooleli; halvasti, hullusti' katkema

kiskuma : kiskuda : kisun 'tõmbama, sikutama; tõmbuma; kippuma mingis suunas arenema, muutuma v minema; tugevasti kuhugi v midagi tegema meelitama; kaklema, tülitsema; katki rebides hammustama, hammaste v küüntega rebima; midagi v kedagi mitte rahus olla laskma, midagi kätte võtma v puutuma; mingist kohast ülemäära pingul, kitsas olema'; mrd 'kurnama, vaevama, nõrgestama; riideid kandma, kulutama; (uudis)maad harima'
◊ kisa1
● liivi kīskõ '(ära v puruks) rebida v tõmmata; (puud) lõhestada, (peergu, laaste) kiskuda'
vadja tšiskoa 'rebida; peergu kiskuda; nülgida; vallatleda, hullata'
soome kiskoa 'rebida, tirida; sikutada, tõmmata; liigkasu võtta, nöörida'
isuri kiskoa 'puukoort, peergu vms kiskuda; nülgida'
Aunuse karjala kiškuo '(ära v puruks) rebida v tõmmata; röövida, varastada; liigkasu võtta, nöörida'
lüüdi kiškoda 'ära rebida; peergu, tohtu kiskuda; kitkuda, üles tõmmata; röövida'
vepsa kiškaita 'lõhki lüüa, purustada; lõhki lõigata; läbi torgata'
saami gaikut '(puruks) rebida; tõmmata, sikutada; liigkasu võtta, nöörida; murda; lammutada'
mokša kiśkəŕams 'kraapima, küünistama; kriimustama'
? udmurdi keśi̮ni̮ '(ära v katki) rebima v tõmbama; (niint, puukoort) kiskuma'
? komi mrd kośni̮ '(ära) rebima v tõmbama, ära v maha võtma; tapetud looma puhastama; koorima, puhastama'
? idahandi kö̆s- 'rebima, katki tegema'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. Teise arvamuse järgi on kaugemate sugulaskeelte vaste (esitatud udmurdi, komi ja handi vaste asemel) ungari mrd kísál- 'vihastama, üles ässitama, tülitsema'. Vt ka kiistal.

peber : pebre : pepre (hrl mitm) 'pudenenud, puruks hõõrdunud (heina)lible'
● liivi pe’bbõrz, be’bbõrz 'kohev; mure, pude'
soome pöperö, peperö 'tihke mass; segu; toit, söök'
Aunuse karjala pebru 'toidujäänused; heina-, põhupuru'
lüüdi pebr 'praht, puru, okkad'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt ja tähenduslikult lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt läti bēberis, bēbars 'karvatort, pulst'.

rusu : rusu : rusu 'midagi purunenut v purustatut, millegi tükk v jäänus; vare'
? ← alggermaani *rus-
norra rus 'õhuke kest'
taani mrd ros 'jäätmed; rämps; praak'
? ← alggermaani *trus-
vanaislandi trys 'jäätmed, pühkmed', tros 'poolkõdunenud peenike oks'
rootsi mrd tross 'jäätmed, rämps, koli'
● liivi ru’zzõ 'lömastada'
soome mrd rusu 'põhk, aganad, viljapeksujäätmed; praht, jäätmed, raasud; (mitm) prügikala(d)'
isuri russuun, rusukse 'katki, puruks'
Aunuse karjala ruzu 'agan, jäte, rämps', rudžu 'raas, risu, niru (halvustavalt inimese, looma, eseme kohta)'
? lüüdi ruťš́ 'paha, kõhn, räpane, väike'
vepsa ruzu 'kalts, räbal, näru; mähe; (mitm) (heina, õlgede jms) riismed'

rutjuma : rutjuda : rutjun 'tugevasti suruma, pressima, vajutama'
● soome van srmt rutjoa, mrd rutjua, rutjata '(puruks) pressida, purustada, lömastada, muljuda'
Aunuse karjala ruďďuo 'suruda, sõtkuda [?]; ahmida [?]'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka rudima.

rõhuma : rõhuda : rõhun 'suruma, vajutama; pressides, pingutades midagi tegema; kedagi alla suruma'
Võib olla sama tüvi, mis soome rouhia '(tükkideks) purustada, peenestada; puruks muljuda, puruks pressida'; mrd 'vigastada, jõhkralt kohelda', isuri rouhtama 'rataste tehtud süvend, roobas', Aunuse karjala rouhie 'uhmris tampida; tugevasti lüüa, vigastada', lüüdi rouhida '(tükkideks) purustada, peenestada; puruks muljuda, puruks pressida' ja vepsa rouhta 'peenestada, purustada'. Sel juhul võib olla balti laen, ← tüvi, mille vasted on läti mrd krausēt 'puruks tampima' ja leedu kraušyti 'kägardama, sõtkuma, puskama, lööma, tõukama'. Häälikuline vastavus selle tüvega ei ole täpne. Teisalt võib sõna olla nõrgaastmeline tuletis tüvest rõhk. rõhuma ja rõhk võivad olla algselt eri päritoluga tüved, mis on hiljem omavahel segunenud ja vormiliselt ühtlustunud.

räästima : räästida : räästin 'katki kiskuma, rebima, kraapima'; mrd 'koorima'
● vepsa ŕästta 'välja tõmmata; lahti v maha rebida; vägisi ära võtta; rebida, tõmmata, sikutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Teistes läänemeresoome keeltes esineb lähedane tagavokaalne tüvi, mille vasted on liivi rō’stõ 'puruks rebida, tükkideks kiskuda', soome raastaa 'puruks rebida; lahti rebida; riivida; lohistada, tirida', Aunuse karjala ruastua 'kiskuda, kraapida; röövida, ära võtta; ägedalt, hoogsalt, jultunult midagi teha', lüüdi ruastada, roastada, ruaštada '(puruks) rebida, kriimustada; vägisi ära võtta' ja vepsa rastta 'välja tõmmata; lahti v maha rebida; vägisi ära võtta; rebida, tõmmata, sikutada'. Lähedane tüvi on ka nt sõnas raasima.

rüsi : rüsi : rüsi '(kokkukülmunud) jäätükkidest kuhjatis, jääkuhjatis'
On arvatud, et sama tüvi, mis murdesõnas rüsu 'risu'. Sellisel juhul on tüve vasted soome mrd rysy väljendis panna rysyksi 'puruks tampida' ja Aunuse karjala rüzü 'niru, risu (inimese v eseme kohta)'. Ühtlasi võib olla sama tüvi mis sõnas rüsima.

sodi : sodi : sodi 'rämps, praht, saast; püdel mass, löga, lödi; puru(ks), katki, löma(ks)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

suruma : suruda : surun '(tugevasti) vajutama, rõhuma; pressima, litsuma; pigistama; toppima; pingutama, pingutades edasi liikuma'
◊ suru,surve
● liivi su’rrõ 'muljuda, purustada, tampida'
vadja survoa 'suruda, tampida, pressida'
soome survoa '(katki, peeneks) suruda; toppida'
isuri survoa '(katki, peeneks) suruda; toppida'
Aunuse karjala survuo 'peeneks tampida, muljuda, peenestada; kolkida (pesu); valu põhjustades muljuda; sebida; sõeluda, kihada (kihulased)'
lüüdi survoda '(katki) suruda'
vepsa surda '(puruks) tampida, (pesu) kolkida'
mari šuraš '(katki) suruma, tampima; pistma, torkama'
ungari szúr 'torkama, pistma'
Soome-ugri tüvi. Vt ka surnuk.

tampima : tampida : tambin '(mingi riistaga) korduvalt lööma v vajutama, selliselt midagi töötlema; tallama, sõtkuma; raskete sammudega astuma v käima'
← alamsaksa stampen 'puruks v ära tallama; purustama, puruks v peeneks tampima'
Ka samatüveline nimisõna tamp on tõenäoliselt alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa stamp 'tambits, uhmer, müüser'. Vt ka tammuma ja temp1.

tõukama : tõugata : tõukan 'löögiga v pideva surumisega kuhugi v mingis suunas liikuma panema v liikumas hoidma, (järsult, hooga) lükkama; mingisse olukorda sattumist põhjustama, midagi tegema ajama, ajendama'; van 'peeneks, puruks tampima v suruma'
○ lõunaeesti toukama, kirderanniku toukama
● ? liivi tõvk 'tõugata, tampida'
vadja tõukata 'tõugata, lükata; torgata, (kuhugi) pista'
soome mrd toukata 'kiskuda, katkuda, napsida; tõugata, lükata; torgata, pista'
isuri tougada 'tõugata, lükata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedase läänemeresoome tüve vasted on soome töykätä 'müksata, tonksata, tõugata' ja Aunuse karjala töükätä 'müksata, tonksata, tõugata; pista, torgata'.