[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

jopastama : jopastada : jopastan 'õnnestuma, vedama'
Võib olla sama mis murdesõna jopastama 'purjus, nokastanud olema'. Sel juhul tuletis jooma tüvest, toimunud on tähendusmuutus 'purju jääma' > 'juhtuma, sattuma' > 'vedama, õnnestuma'.

kahi1 : kahja : kahja 'jookohver; kellegi v millegi õnneks või õnnistamiseks joodav õlu või viin'; mrd 'rituaalne joomapidu'
◊ kahima
● ? vadja kahja liitsõnas taitšinkahja 'leivaastja, -küna, mõhk'
soome mrd kahja sõnaühendis Kaisan kahjat 'Kaisa (= kadripäeva) pidu, joodud'; kahjassa 'purjus'
karjala kahja 'vilets viin'
On arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *kāsⁱja-z, mille vasted on rootsi mrd käs(e) 'laap, juustujuuretis' ja vanaülemsaksa kāsi 'juust'. Teisalt on oletatud, et sama tüvi mis sõnas kahisema. Tähenduserinevuse tõttu on mõlemat oletust kaheldavaks peetud. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud soome van srmt kahi 'odrast või kaerast valmistatud jook'. Tuletis kahima on maleterminina kirjakeeles moodustatud 19. sajandi lõpus, lähtudes vanemast murdekeelest registreeritud tähendusest 'ohvrikoht'. Vt ka kahi2.

puri1 : purje : purje 'kolm- v nelinurkne tuulepüüdur, mille abil laev v muu sõiduk pannakse liikuma'
◊ purjus
← alggermaani *burja-
vanaislandi byrr 'pärituul, soodne tuul'
rootsi mrd bör 'pärituul, soodne tuul'
● liivi pūraz, pūŗaz 'puri'
vadja purjõ 'puri'
soome purje 'puri'; mrd 'pärituul; hoog'
isuri purje 'puri'
Aunuse karjala purieh 'puri'
vepsa puŕeh 'puri'
saami borjjas 'puri', borjat 'pärituul'
purjus on u-tüvelise variandi seesütleva käände vorm. Eesti keelest on laenatud läti bura 'puri' ning soome mrd purjus(sa) 'purjus, joobnud', isuri purjus 'purjus, joobnud' ja vadja purjuza 'purjus, joobnud' (← purjus).

purjus 'alkoholijoobes, joobnud' puri1

svipsis kõnek '(kergelt) purjus, vintis'
← saksa kõnek Schwips 'kilk (peas)'