[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 10 artiklit

kliiver : kliivri : kliivrit 'fokist eespool asetsev kolmnurkne puri'
liiver
alamsaksa klüver 'kliiver'
saksa Klüver 'kliiver'
Esisilbi ii kajastab Baltimaade alamsaksa või saksa keele hääldust. Vanemas murdekeeles on registreeritud ka variant klüüver. Eesti keelest võib olla laenatud isuri kliiveri 'kliiver'.

purema : pureda : puren 'hammustades viga tegema; närima'
purd, pure, puri-2, puru1
liivi purrõ 'närida; pudeneda'
vadja purra, purõa 'hammustada; närida'
soome purra 'hammustada; lõigata; näpistada, võtta (külma kohta)'
isuri purra 'pureda'
Aunuse karjala purta 'hammustada; süüa, närida; näpistada (külma kohta)'
lüüdi purda 'pureda; kihvatada, näpistada, haiget teha'
vepsa purda 'hammustada, pureda; valutada, pakitseda'
saami borrat 'süüa; hammustada; näpistada (külma kohta)'
ersa poŕems 'närima, hammustama; sööma'
mokša poŕəms 'närima, hammustama; sööma'
mari puraš 'hammustama, purema, närima; krigistama'
udmurdi puri̮ni̮ 'purema, (katki) närima'
komi purni̮ 'purema'
handi pӑr- 'purema; järama; valutama'
mansi pur- 'purema'
matori hornam (oleviku ains 1P) 'söön'
Uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi puro, pöro, poro 'raasukesed, tükikesed', baltisaksa Pur(r)u 'terake, raasuke, tolm, kild' ja läti porumi 'prügi, pühkmed' (← puru). Vt ka puru-2.

puri1 : purje : purje 'kolm- v nelinurkne tuulepüüdur, mille abil laev v muu sõiduk pannakse liikuma'
purjus
alggermaani *burja-
vanaislandi byrr 'pärituul, soodne tuul'
rootsi mrd bör 'pärituul, soodne tuul'
liivi pūraz, pūŗaz 'puri'
vadja purjõ 'puri'
soome purje 'puri'; mrd 'pärituul; hoog'
isuri purje 'puri'
Aunuse karjala purieh 'puri'
vepsa puŕeh 'puri'
saami borjjas 'puri', borjat 'pärituul'
purjus on u-tüvelise variandi seesütleva käände vorm. Eesti keelest on laenatud läti bura 'puri' ning soome mrd purjus(sa) 'purjus, joobnud', isuri purjus 'purjus, joobnud' ja vadja purjuza 'purjus, joobnud' (← purjus).

puri-2 liitsõnas purihammas 'iga silmahambast tagapool asetsev laia mälumispinnaga hammas' purema

purjus 'alkoholijoobes, joobnud' puri1

seelik : seeliku : seelikut 'alakeha kattev, vöö v värvliga vöökohale kinnitatav hrl naiste pealisrõivas; kleidi alaosa'
On arvatud, et tuletis tüvest selg. Vähem tõenäoliseks on peetud oletust, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *segla, mille tähendus on olnud 'äralõigatud tükk, riie' ja mille vaste on nt rootsi segel 'puri'. Selle tüve teine variant või selle variandi skandinaavia vaste võib olla laenatud sõnas siil2. Eesti keelest on laenatud soome mrd sielikko 'seelik'.

seil : seili : seili 'puri'
alamsaksa seil 'puri'
Osaliselt võib sõna olla laenatud soome keelest, ← soome seili 'puri'. Laenatud on ka tüve soomerootsi vaste, seilama.

siil2 : siilu : siilu '(pikk kitsas) lapp või riba'
soome van srmt siulu 'hõlm, siil, ots; tükk, lapp'
On peetud häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüveks. Teisalt on oletatud, et tüvi on germaani või skandinaavia laen, ← alggermaani *sigla, algskandinaavia *siγla, mille vasted on nt rootsi segel 'puri', saksa Segel 'puri'. Selle tüve vasted on laenatud sõnades seil, seilama. Vt ka seelik.

topsel : topsli : topslit 'kolmnurkne puri kahvelpurje peal, topipuri'
?vene tópsel 'topsel, topipuri'
Sõna võib olla ka eesti keeles kujunenud kiirkõnevariant liitsõnast topseil 'topsel', mis on laenatud saksa keelest, ← Toppsegel 'topsel', rootsi keelest, ← toppsegel 'topsel', või soome murretest, ← toppiseili 'topsel'.

tou : tou : toud 'jäme, kolmest taimekiulisest trossist vastupäeva kokkukeerutatud tross'
touv
tõu
alamsaksa touwe, tow, tau 'tööriist; relv; vanker, sõiduk; kangasteljed; laevaseadmestik, eriti köis; puri'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur