[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

niduma : niduda : neon 'tihedalt (põimides) siduma, ühendama; punuma'
? ← indoeuroopa *ned-, *nedh-
vanaindia náhyati (oleviku ains 3P) 'seob'
● vadja nittoa 'tihedalt siduda v mässida'
soome nitoa 'köita (nt raamatut); kinnitada, kinni siduda, ühendada; punuda, põimida'
isuri nittooa 'tihedalt siduda'
Aunuse karjala niduo '(vikatile vart) kinnitada; tungida, trügida, tükkida'
lüüdi nidoda 'kinnitada, kinni siduda'
saami njađđit 'kinnitada, kinni siduda; kinni neetida; (külge) õmmelda; (külge) kududa; nööriga siduda'
ersa ńeďams 'lükkima; (üles) riputama; otsa panema'
mokša ńeďams 'lükkima'

niue : niude : niuet 'keha piirkond vöökohast allpool'
◊ nimme
● liivi ni’mmõd (mitm) 'nimme; tuharad'
vadja nivu 'niue; (mitm) niuded, ristluud'
soome nivuset (mitm) 'kube; talje, puusad'; mrd 'tagumik'
Läänemeresoome tüvi. Tõenäoliselt on selle tüve vasted ka soome nivoa 'punuda, põimida; ühendada, (kokku) siduda', Aunuse karjala nivuo 'vikatit varre otsa kinnitada',?vepsa vijoda 'vikatit varre otsa kinnitada' ning vadja nivele 'liiges', soome nivel 'liiges; sõlm, lüli (taimel)', Aunuse karjala nivel 'liiges; jäse; kõõlus', lüüdi ńivel 'liiges', vepsa ńiv́eleh 'liiges'. Sõnas nimme on v erandlikult muutunud m-iks ja kahekordistunud, liivi ni’mmõd on selle sõna täpne häälikuline vaste. Vt ka niverdama.

punuma1 : punuda : punun 'kokku keerutama; palmima, põimima'
← indoeuroopa *pn̥H-e-, *pn̥H-o-
leedu pinti (oleviku ains 1P pinu) 'punuma'
vene pjat' (oleviku ains 1P pnu) 'ette rakendama; pingutama'
● vadja punoa, punõa 'punuda'
soome punoa 'punuda, põimida'
isuri punnooja 'punuda'
Aunuse karjala punuo 'punuda, keerutada; keerata, pöörata'
lüüdi punoda 'punuda, keerutada, keerata'
vepsa punoda 'punuda, keerutada'
saami botnit 'kedrata; punuda'
ersa ponams 'punuma, palmitsema'
mokša ponams 'punuma, palmitsema'
mari punaš 'punuma, palmitsema'
udmurdi puni̮ni̮ 'punuma, palmitsema; keerutama, mähkima'
komi pi̮nni̮ 'punuma'
handi pǫnəᴧ- 'punuma'
mansi pon- 'punuma'
ungari fon 'ketrama; punuma, palmitsema'
neenetsi pǝŋkəl- 'punuma, keerutama, palmitsema'
nganassaani χon- 'palmitsema'
sölkupi pan-, pač- 'palmitsema'
kamassi pun- 'palmitsema'
Vt ka punuma2.

punuma2 : punuda : punun kõnek 'liduma, plagama'
● isuri punnooja 'kiiresti joosta'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Teise arvamuse järgi sama tüvi mis sõnas punuma1, mille siinne tähendus on tõlkelaen vene keelest, vrd vene plestí 'punuma, palmima', plestís’ 'vantsima, sörkima'.

pärg : pärja : pärga 'rõngakujuline v ovaalne lille-, oksa- vm põimik; rõnga- v ringikujuline moodustis; peaehe'
Tüve vasted võivad olla saami bárgidit 'palmikut punuda', bárggaldat 'palmik, punutud pael', ersa pargo 'korv', mokša parga 'tohust torbik' ning võib-olla ka karjala (puna)päre 'peakaunistus'. Eesti keelest on laenatud soome mrd pärkä 'seppel v peapael' ja baltisaksa Pärg, Perg, Pärk 'eesti tüdrukute peaehe'.

väänama : väänata : väänan 'painutama, kõverdama; oma kohalt kangutama; moonutama'
● liivi vǟndõ 'punuda; mässida, mähkida; kinni siduda'
vadja vääntää 'väänata, maha murda; pöörata, keerata; kaarutada; tõlkida'
soome vääntää 'väänata, keerata, painutada'
isuri vääntää 'väänata, keerata; ümber pöörata'
Aunuse karjala viändiä 'väänata, painutada'
lüüdi viättä 'mängida; tantsida; pilli mängida'
vepsa väta 'mängida; pilli mängida'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on tüve peetud germaani laenuks, ← alggermaani *wenda-, mille vaste on nt saksa winden 'mässima; kerima; käest ära väänama v kiskuma'. Vt ka väntama, vänts ja väät.