[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 8 artiklit

kand : kanna : kanda 'jalapöia tagumine osa; seda kattev kinga, suka vms osa; millegi tagumine v alumine, hrl kuhugi külge kinnituv osa'
kirderanniku kanda
kannikas, kannus
liivi kūonda '(jala)kand; millegi alumine v tagumine osa'
vadja kanta '(jala-, suka-, jalatsi)kand; tagumine osa; järelejäänud osa, konts; seenejalg'
soome kanta 'alus, tüvi-, kinnitumis-, tagumine osa; (jalatsi) kand; päritolu; seisukoht, suhtumine'
isuri kanda '(jala-, suka-, jalatsi)kand; millegi tagumine v alumine osa; võrgusilma sõlm; põhjus, olukord'
Aunuse karjala kandu 'alus, tüvi-, kinnitumisosa; (jala-, suka-, jalatsi)kand; jalase v suusa tagaosa; päritolu, sugu; põlvkond; millegi kogum; seisukord, kord, alus'
lüüdi kand(e͔) '(jala-, jalatsi)kand; värtna paksem (alumine) ots; taime pung, nupp'
vepsa kand '(jala-, suka)kand; alus, kinnitumis- v tagumine osa'
? handi χɔnt '(sammas)aida jalg'
? mansi χānta '(sammas)aida jalg'
Võib olla soome-ugri tüvi. Sama tüvi on tõenäoliselt sõnas känd. Esitatud handi ja mansi sõnad võivad olla ka tüve kont1 vasted. On oletatud, et selle tüve kaugemate sugulaskeelte vasted võivad lisaks olla saami gáddi 'rand; äär', komi gi̮d 'noodapära; vikati ots'; mrd 'jõekäänak, -looge' ja idamansi χantnǝ 'äärde, juurde'. kannikas ja kannus on vanad, läänemeresoome tuletised. Vt ka kannas, kannel ja kants2.

nupp : nupu : nuppu 'väike kerajas vm kujuga moodustis hrl mingi peenema, varsja eseme otsas; pea'
nuputama
alamsaksa knuppe, knoppe 'pung, (õie)nupp'
rootsi knopp 'pung; nupp, pide; (pea)nupp, (pea)kolu'
On arvatud, et laen on osaliselt segunenud tüvega, mis on sõnas nubul. Vt ka nups.

nööp : nööbi : nööpi 'kaunistav v avamist ja sulgemist võimaldav manus rõiva, jalanõu vm kinnisel'
knööp
alamsaksa knōp 'nööp; nupp; pung; sõlm'
Vt ka nöps.

pung1 : punga : punga 'kõrgemate taimede võsu alge; vegetatiivselt paljuneva organismi kehal uueks isendiks arenev väljasopistis'
liivi būnga 'mugul, väike väljaulatuv osa; turse'
soome mrd punkea 'ümar, lopsakas, paks'
karjala punka 'kõveraks paindunud'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võib ka olla vanem, soome-ugri tüvi, mille vasted on saami boggi 'paks (lühike) inimene', buggi 'kühm, küür; küürakas', ersa pokoľ 'klomp; klimp; tükike', mokša pokǝľ 'klomp; klimp; tükike', komi bugi̮ľ 'küür; pallitaoline moodustis', mansi pɔ̅χləp 'nööp, nupp', handi pŏŋkəḷ 'puupahk; oksa v tohu kühm (puul)', ungari bog 'sõlm; pahk'.

pung2 : punga : punga van 'rahakott'
alamsaksa punge 'tasku, väike kott'
rootsi pung 'rahakott, kukkur; tubakakott'
Eesti keelest võivad olla laenatud liivi pūnga 'tasku, kott' ja soome mrd ponko liitsõnades ponkonahka 'hülgenahk, millest tehakse tubakakotte', tupakkaponko 'hülgenahast tubakakott, mis tõmmatakse nööriga kinni'. Vt ka tengelpung.

tengelpung : tengelpunga : tengelpunga 'rahakott'
tenkelpuus
baltisaksa Denkelbuch 'kirjatasku, taskuraamat, märkmik'
Laenu muganemist on mõjutanud rahvaetümoloogiline tõlgendus: laenuallika esiosist on seostatud ja häälikuliselt kohandatud sõnaga teng1, mis on mõjutanud ka sõna tähendust, järelosis on asendatud tähenduselt sobiliku sõnaga pung2.

tutkas : tutka : tutkast 'luhtadel ja rannikuniitudel elutsev rästast suurem lind, kelle pulmarüüs isaslinnul on kaelal kohevile aetav sulgkrae (Philomachus pugnax)'; mrd 'peeru ots'
lõunaeesti tuka 'peeru ots'
liivi tutkām 'lõpp, ots'
Salatsi liivi tutk(a) 'lõpp, ots; tipp; tääv; lakkamine, lõppemine'
vadja tutkamõ 'kangalõimede otsad lõimepakul, mis pärast kanga lõpetamist ära lõigatakse'
soome tutkain (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'; van (ains) teravik', tutka 'oga, astel, teravik'; mrd 'lõimelõnga ots'
isuri tuda- liitsõnas tudampääd 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'; tutkamed (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
Aunuse karjala tutkain 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
lüüdi tutkamed (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
vepsa tutkmed (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
? saami dutkkon, dutkkom 'pung'
udmurdi tuľi̮m 'noor ladvavõrse'
handi tä̆j 'latv; jõe ülemjooks; tipp, ots; mõrra pära'
mansi taľəχ 'tipp, ots; jõe ülemjooks'
ungari tőgy 'udar'
Soome-ugri tüvi. Varasemast tähendusest 'kanga lõime ots' on kujunenud linnunimetus sel alusel, et isastutkale iseloomulik sulgkrae meenutab kanga otsanarmaid.

urb : urva : urba 'mitmete lehtpuude kobarat meenutav liitõisik'
vadja urba 'urb; urvaoks'
soome urpu 'urb; urvaoks'
isuri urba 'urb; urvaoks'
Aunuse karjala urvu, urbu 'urb; urvaoks'
lüüdi urb 'urb; urvaoks'
vepsa urb 'pung'
Läänemeresoome tüvi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur