[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

keerama : keerata : keeran 'midagi keskpunkti v telje ümber liikuma panema, teisele küljele pöörama; midagi poolkaarde v kahekorra painutama, kokku rullima vms; suunda muutma'; piltl 'iiveldama'; mrd 'midagi kokku keerutama, punuma'
● liivi kīerõ 'keerata, pöörata; veeretada, keerutada; pöörelda; iiveldada'
vadja tšeertää 'keerata, pöörata; ringi ajada, keerutada; kokku keerata; (heinu) kaarutada; (maad) künda; iiveldada'
soome kiertää 'keerata, pöörata; ringi ajada, keerutada; rulli keerata; pöörelda, tiirelda; ääristada; ümber piirata; ringi minna; eemale hoida, vältida; ringi käia', kierä 'keerdus, liiga tugeva keeruga'
isuri keertää 'keerata, pöörata; ringi minna; väänata, painutada; veeretada; ringi ajada; iiveldada'
Aunuse karjala kierdiä 'ringi minna; lõnga korrutada, kokku keerutada; ümber piirata; ringi käia, hulkuda', kierü 'keerdus, liiga tugeva keeruga; jäine, väga libe; usin'
lüüdi kierta 'ümber piirata', kier 'tugevasti kokkukeerutatud lõng; väga libe jää'
vepsa kertta 'lõnga korrutada, nööri keerutada; tombuks veeretada; kündi korrata', ker 'liiga tugeva keeruga'
saami gierri 'keerd, sõlm, pundar (nt lõngas)'
Läänemeresoome-saami tüvi. Tegusõna on tuletis, liideteta tüvi on nt soome kierä. Saami vaste on tõenäoliselt soome keelest laenatud. On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami gierrer- 'keerutada; teatud viisil kududa', ungari kerül 'ringiga minema; ringi tegema; vältima, kõrvale hoidma; sattuma; tulema, kätte jõudma; maksma minema; leiduma', handi kȧri- 'ümber pöörduma' ja mansi kir- 'ringi minema; kõrvale keerama'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kēr se 'ennast keerama'. Vt ka kõõr.

kännas : kända : kännast 'enam-vähem ühele ja samale kõrgusele ulatuvate õitega kobarataoline õisik, kobar'; mrd '(juure)pundar; puhmas'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt känts ja soome käntty 'saiapäts'; mrd 'kõver; kange, kohmakas', karjala känttü 'kivipuravik'. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis sõnas känd.

mügar : mügara : mügarat 'kühmuke v ümarjas moodustis'
● liivi migām, mügām 'sõnniku-, porihunnik'
soome mykky, mykkyrä 'komps, pamp; pundar', mykyrä 'linakimp; kühm, pamp; väike ümar inimene'
Aunuse karjala mügüri 'ümar; eenduv, väljaulatuva osaga', mükküri 'lühike vilgas inimene'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt müks.

pundar : puntra : pundart 'mitmesuguse kujuga kogum tihedalt asetsevaid v kokku seotud esemeid; tihe ja korrapäratu rühm inimesi v loomi'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi, mis on segunenud tüvega punt. Teisalt on arvatud, et võib olla läti laen, ← läti punduris, mrd pundurs 'pöialpoiss'.

punt : pundi : punti 'hulk (kokkuseotud) ühetaolisi esemeid, kimp'; kõnek 'väiksem salk inimesi, kamp'
← alamsaksa bunt, buntwerk 'karusnahad'
← saksa Bund 'kubu, viht, kimp'
Vt ka pundar.

päsmas : päsma : päsmast 'tihe pahmas v pundar, sasimik, kimp, kahl'
Võib olla tüve pasmas variant, mis on tekkinud segunemisel tüvega päss1.

sasi : sasi : sasi 'pahmatud v masinaga pekstud viljakõrred, põhk, pahn; korratus olekus pundar v pahmakas'
◊ sassis
● vadja sasi '(õle)sasi, põhk', sasia 'sasida, sassi ajada'
isuri sasihua 'segi, sassi minna; eksida', sasud (mitm) 'õlesasi, põhk'; sassia 'segi ajada, sasida'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud soome mrd olla sasissa 'segi, sassis olla', sasia 'sasida, segi ajada' ja baltisaksa Sass 'segadus'.

sigri- sõnas sigrimigri 'segadik, läbisegi esitatud tühi-tähi'
● isuri sigriä 'sassis võrku lahti harutada'
Ilmselt häälikuliselt ajendatud tüvi. On arvatud, et tüve vasted võivad olla vadja šikkerä 'kähar, krässus, lokkis, säbrus', soome sikkara 'kihar, lokk; kera, pundar', isuri šikkärä 'kähar'.

viht2 : vihi : vihti 'lõngakimp'
← alggermaani *wefti
vanaislandi veptr, vipta 'kude'
rootsi väft 'kude'
inglise weft 'koelõim'
● vadja vihtü 'lõngaviht'
soome vyyhti 'viht; tokk; pundar'
isuri vüühti 'viht; tokk; pundar'
Aunuse karjala viihti 'lõngaviht; rõngikute kimp'
lüüdi viihť(i) 'lõngaviht; 40 rõngikut nööri otsas'
vepsa vihťak 'lõngaviht'
Samast germaani allikast võib olla laenatud ka viipsima.