[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

leet- liitsõnas leethiir 'punakas- v hallikaspruuni ülapoolega pisinäriline (Clethrionomys)'
◊ leedik
← rootsi mrd let 'eseme v elusolendi värv, jume; (punakaspruun) värvaine'

rebane : rebase : rebast 'terava koonu, kikkis kõrvade ja pika koheva sabaga koerlane (Vulpes)'
◊ rebu
? ← algindoiraani *reupōśo- 'rebane, šaakal'
avesta urupi- 'teatud koeratõug'
pärsia rōbāh 'rebane'
● liivi re’bbi 'rebane'
vadja repo 'rebane'
soome repo 'rebane'
isuri reboi 'rebane'
Aunuse karjala reboi 'rebane'
lüüdi reboi, rebuoi 'rebane'
vepsa reboi 'rebane'
saami mrd rēbiš 'rebane'
ersa ŕiveź 'rebane'
mari rə̑βə̑ž 'rebane'
udmurdi ǯ́ič́i̮ 'rebane'
komi ruć 'rebane'
? ungari ravasz 'kaval'; van 'rebane'; róka 'rebane'
rebu on tüve vana *oi-liiteline tuletis. Enamikus läänemeresoome keeltes esinebki tüvi just selles tuletises, eesti keeles on toimunud tähendusnihe 'rebane' > 'punakas, kollakas' > 'munakollane'.

särg : särje : särge 'mage- ja riimveekala (Rutilus rutilus)'
● liivi särg 'roosärg, särg'
vadja särtši, särtšä 'särg'
soome särki 'särg'
isuri särgi 'särg'
Aunuse karjala särgi 'särg'
lüüdi šäŕg 'särg'
vepsa säŕǵ 'särg'
ersa seŕge 'särg'
mokša śäŕge 'särg'
mari šereŋge 'särg'
handi lär 'kiisk'
mansi tārka 'kiisk'
Soome-ugri tüvi. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome ja volga keeltes võib olla balti laen, ← balti *sark-, mille vasted on läti sarks 'punakas', sarkans 'punane', leedu sarkanas 'ere, roosa, helepunane'.

vask : vase : vaske 'punakas pehme metall, keemiline element (Cu)'
● liivi vašk 'vask'
vadja vahtši 'vask'
soome vaski 'vask'
isuri vaski 'vask'
Aunuse karjala vaski 'vask'
lüüdi vašk 'vask; messing'
vepsa vaśk 'vask'
saami veaiki 'vask'
ersa uśke 'juhe, traat'
mokša uśkä 'traat; kett'
mäemari van -βaž sõnas βǝrγeńǝ-βaž 'vasemaak'
udmurdi -veś sõnas azveś 'hõbe'
komi -i̮ś sõnas ezi̮ś 'hõbe'
handi wŏχ 'metall, raud; raha; kopikas'
mansi -wǝs sõnas ātwǝs 'plii'
ungari vas 'raud'
neenetsi jeśa 'raud; metall; raha'
eenetsi ƅ́aśi 'raud; metall; raha'
nganassaani basa 'raud; metall; rubla, raha'
sölkupi kuə̑sə 'raud'
kamassi båzå 'raud'
matori besā 'raud'
Uurali tüvi. Kuna vask oli esimene metall, millega uurali hõimud kokku puutusid, siis tõenäoliselt on läänemeresoome keeltes säilinud tüve algne tähendus. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka indoeuroopa keeltes, nt armeenia oski 'kuld' ja tohhaari wäs 'kuld', mistõttu tüve on peetud ka varaseks indoeuroopa või tohhaari laenuks või rändsõnaks.

verkjas : verkja : verkjat 'punakas' veri