[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

härg : härja : härga 'kastreeritud pull'
← balti
leedu žirgas 'hobune'
läti zirgs 'hobune'
preisi sirgis 'ruun'
● liivi ǟrga 'härg'
vadja ärtšä 'härg; pull, sõnn'
soome härkä 'pull, sõnn; härg'
isuri härgä 'härg; suure pea ja sarvetaoliste jätketega kala'
Aunuse karjala härgü 'pull, sõnn; põdrapull'
lüüdi härg 'pull, sõnn'
vepsa härg 'härg; pull, sõnn; põdrapull'
Tähenduserinevust balti keelte vastetega võrreldes võib seletada sellega, et nii härga kui ka hobust kasutati põllutöödel.

kiber : kibra : kipra 'peen korts, kurrukene'
◊ kipras
● vadja tšippur(a) 'kähar; sasine, sassis', kibri 'närvitõmblus lihastes [?]', kibrinenä 'kipras nina; ninakirtsutaja, pirtsutaja'
soome kiperä 'kõver, keerdus, rõngas; täbar, raske, keeruline'
isuri kippura, kippuura 'kihar; kõver, keerdus, rõngas'
Aunuse karjala kiber 'kõver, keerdus, rõngas'
vepsa kibŕik 'võrgukäba, pull'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas köber. Vadja kibrinenä võib olla soome keelest laenatud.

koer : koera : koera 'hundist põlvnev koduloom'; kõnek 'ulakas, üleannetu; ülekäte läinud'
○ lõunaeesti koir 'alatu, tige, riivatu inimene; üleannetu'
◊ koeras
● liivi kuoir- väljendis kuoir-ūnda ma’ggə 'linnuund magada'
vadja koira 'koer'; koiras, koirain 'isakanep'
soome koira 'koer'; koiras 'isasloom, isastaim'
isuri koira 'koer'; koerajaine 'isakanep'
Aunuse karjala koiru 'koer'
karjala koiras 'isakanep'
lüüdi koir 'koer'; koiraz 'isakanep'
vepsa koir 'koer'; koiraz 'isakanep'
komi ki̮r 'isane koer'
handi χar 'isasloom; (põdra)pull'
mansi χār 'isasloom; (põdra)pull'
neenetsi χora 'isasloom; (põdra)pull'
eenetsi kora 'isasloom; (põdra)pull'
nganassaani kuru 'isasloom; (põdra)pull'
sölkupi k͔ori̮ 'isasloom; (põdra)pull'
kamassi kora 'isasloom; (põdra)pull'
Uurali tüvi.

lauk2 : laugu : lauku '(looma) valge otsmikulaik; sellise laiguga loom; (juukse)lahk'
← balti
leedu laukis 'lauguga pull', laukas, lauka 'lauguga hobune v veis'
läti lauks 'lauguga pull'
● ? liivi laik 'lauguga loom'
vadja laukko 'päitsik, valge peaga lehm; lauk hobune', lauko 'päitsik'
soome laukki 'lauk; lauguga loom'
Aunuse karjala laukoi 'lauguga lehm'
vepsa louk 'lauk'

mullikas : mullika : mullikat 'vasikaeast väljakasvanud noorveis (lehm kuni esimese poegimiseni, pull kuni paarituseani)'
● vadja mullikka 'mullikas, härjavärss'
soome mulli, mullikka 'härgmullikas, härjavärss, noorveis'
isuri mullikka 'pullvasikas'
Esialgne tähendus on tõenäoliselt olnud 'möödunudaastane, mullu sündinud', vrd karjala mullońi vaza, vepsa mulōńe vaza 'eelmise aasta vasikas', ja seega tuletatud muu tüvest.

prullakas : prullaka : prullakat 'priske, ümar'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pull2, prunnakas. Mõjutada on võinud samatähenduslik trullakas, rull.

pula : pula : pula kõnek 'tühi loba'
● liivi buļīkšõ 'kihiseda, mulinal keeda'
vadja bulisa 'vuliseda, suliseda, muliseda'
soome pulista 'pomiseda; mulksuda, muliseda, vuliseda', pulata 'pladistada; laterdada'
isuri pulissa 'suliseda'
Aunuse karjala buľahuttua 'plärtsatada, sulpsatada'
vepsa buľahtada 'loksutada, mulksatada, sulpsatada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas pull2. Lähedane tüvi on nt sõnades mulisema, vulisema, pulbitsema.

pulbitsema : pulbitseda : pulbitsen 'mullitades keema v üles purskuma; kobrutama, vahutama'
● vadja buľbuttaa 'vulksuda, mulksuda, sulpsuda'
soome pulputa 'mullitada; pulbitseda; soliseda'
Aunuse karjala buľbettua 'mulksuda, muliseda'
vepsa buľbotada 'vuliseda, soliseda; mullitada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pula ja/või pull2.

pull1 : pulli : pulli 'isane veis (paarituseast alates), sõnn; isane põder vm sõraline isasuluk, harvem ka muu isasloom'
← alamsaksa bulle 'sõnn, pull'
Eesti keelest võib olla laenatud vadja bulli 'pull'.

pull2 : pulli : pulli 'mull'
◊ pull3,pullakas
● liivi bu’ļ 'mull'
vadja pullo, pullu 'mull; käba; ujupõis'
soome mrd pullo 'mull; käba; ujupõis'
isuri pullo 'mull; käba; ujupõis', pullu 'mull; käba'
Aunuse karjala pullo 'käba'
lüüdi pull 'käba'
vepsa pull 'käba'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas pula. Lähedane tüvi on nt sõnades mulisema, pulbitsema, prullakas.

pull3 : pullu : pullu 'võrgukäba' pull2

pullakas : pullaka : pullakat 'priske, prunnakas' pull2

pulst : pulsti : pulsti 'vanunud villa-, vildi-, sule-, karvatort; riideräbal'
? ← vanavene pŭlstĭ 'vilt'
Teisalt võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedane tüvi on nt pull2. Mõjutada on võinud ka saksa Polster 'polster, padjand'.

sõnn : sõnni : sõnni 'suguküps isane veis'; mrd 'jäär; täkk'
○ kirderanniku sonn(i)
● Salatsi liivi sonn 'päss, jäär'
soome sonni 'pull, sõnn'
Läänemeresoome tüvi. On siiski arvatud, et ehituse ja tähenduse poolest võib olla laenatud, kuid sobivat laenuallikat ei ole leitud.

tõbras : tõpra : tõbrast 'elajas, lurjus'; van 'veis (harvem muu loom)'
○ kirderanniku teuras, tõuras
← alggermaani *þeuraz
vanaislandi þjórr 'pull, sõnn'
rootsi tjur 'pull, sõnn'
← alggermaani *steuraz
gooti stiur 'härg'
● vadja tõbras '(metsik) põhjapõder; põder'
soome teuras 'tapaloom, lihaloom'
karjala teurastoa 'looma tappa, veristada'
On ka arvatud, et laenuallikas võib olla alggermaani *tiƀraz, mille vaste on vanaülemsaksa tiber 'ohvriloom', kuid see on häälikuliselt vähem sobiv. Läänemeresoome keeltesse on laenatud ka esimesena esitatud laenuallika balti vaste, tarvas.

värss1 : värsi : värssi 'noor pull v härg'
← alamsaksa verse 'mullikas, õhv'