[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ahel : ahela : ahelat 'kett'
← alggermaani *χāχilaz, *χāχlō
vanaislandi hæll 'kepp, teivas, vai'
vanarootsi (tiūþer-) hæ̅l 'pulk; tikk'
vanaülemsaksa hāhala, hāhila, hāhla, hāla 'konks, mille otsas pada tulel ripub'
● vadja ahila 'kett; raudkütke; vangiahelad'
soome haahla 'rauast v puust pajaahelad, pajakook; rauast kett, mille konksu otsas pada ripub'
isuri hahlad (mitm) 'kandepuud ja selle põikpuud ühendavad klambrid; pajaahelad'
Aunuse karjala huahlu 'konks ahjukoldes paja riputamiseks'
lüüdi huahlad (mitm) 'pajaahelad'
vepsa hahl 'pajakonks'

nael : naela : naela 'materjalisse sissetaotav piklik teravaotsaline kinnitusvahend; teatud massiühik'
○ lõunaeesti nagel, nakl, naal, kirderanniku naul(a)
← alggermaani *naǥlan-
vanaislandi nagli 'nael, pulk, tikk'
vanarootsi naghle 'nael, pulk, tikk'
saksa Nagel 'nael; küüs'
● liivi na’ggõl 'kinnitusvahend'
vadja nagla 'kinnitusvahend; nagi; kiil; massiühik'
soome naula 'kinnitusvahend; nagi; kiil; (kandle) häälestustapp; massiühik'
isuri naagla 'kinnitusvahend; kiil; massiühik'
Aunuse karjala nuaglu 'kinnitusvahend; kiil; prunt; (kandle) häälestustapp; massiühik; margapuu skaala märk'
lüüdi nagl(e͔) 'kinnitusvahend; nagi; kiil'
vepsa nagl 'kinnitusvahend; vai; kiil'
Massiühiku tähendus võib pärineda hilisemast laenukihist, nt saksa Nagel on tähendanud ka mõõtühiku märgist mõõdunõul ning mõõtühikut. Vt ka nagli.

pulk : pulga : pulka 'väiksem piklik puutükk, lühem sirge (puidust) kepp v varb'
● liivi pūlka 'kepp, pulk'
vadja pulkka 'pulk, kodar'
soome pulkka 'pulk, kepp; kelk, saan'
isuri pulkka 'puunael'
karjala pulkka 'nool; vokiratta pöid'
vepsa puu̯kiž 'palgijupp reel palkide vedamiseks'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pullk, pollk 'pulk, tikk, puupunn' ja võib-olla ka baltisaksa Pulk 'pulk, tikk'.

rõuk2 : rõugu : rõuku 'vankrikorvi püstne külgtugi'
○ kirderanniku rouk
● ? soome roukku 'tööreele koorma toeks pandav põikpalk'; mrd 'vits, millega kinnitatakse ree külgpuu'
Võib olla läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud läti mrd rauka '(vankri)rõuk; pulk, tikk'. Vt ka rõuk1.

tihv : tihva : tihva 'kangaspuudel kanga vahelike vahele pandav pulk v liist; vöösuga'
← alggermaani *stifta-
alamsaksa stift 'tihvt, väike nael'
vanaülemsaksa stift, steft 'pulk, tikk, oga, astel, tapp'
saksa Stift 'tihvt; pulk, tikk; nael; pliiats; krihvel'
● soome tiuhta 'vöösuga; vahelik (kangakudumisel); kanga vahelike vahele pandav pulk'
isuri tiuhta 'kanga vahelike vahele pandav pulk'
Aunuse karjala ťiuhtu 'kanga vahelike vahele pandav nöör või pulk; tapp, mille abil kangast luues moodustub lõimejaotus'
lüüdi ťiuhte͔ 'kanga vahelike vahele pandav nöör'
Hiljem on laenatud tüve alamsaksa või saksa vaste, tihvt.

tihvt : tihvti : tihvti 'silindriline v kooniline metallpulk detailide ühendamiseks v ettenähtud asendis hoidmiseks'
○ tiht, tihv, tiuht
← alamsaksa stift 'tihvt, väike nael'
← saksa Stift 'tihvt; pulk, tikk; nael; pliiats; krihvel'
Varem on laenatud tüve alggermaani vaste, tihv.

tikk3 : tiku : tikku 'väiksem puupulk; kindla otstarbega lühike, peenike, terav pulgake; ühest otsast süüteseguga kaetud pulgake tule tekitamiseks'
← rootsi sticka 'pind, puukild; pilbas; pulk; okas, astel; (kudumis)varras'
← alamsaksa sticke 'puust või metallist terav pulk, nõel; maasse löödud vai, post; tikk märkilaskmiseks; kaalukeel; kanga vm mõõt(ühik)'
Tüvevokaal -u viitab, et tõenäolisem on laenamine rootsi keelest.