[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

tuju : tuju : tuju '(hea) meeleolu; tahtmine, soov v valmisolek midagi teha; äkiline isemeelne tahtmine, kapriis'
● vadja tuju 'meeleolu, tuju'
soome mrd tuju 'kange, tugevamaitseline; ind, kihk', tujakka 'tuisk; kiire, nobe; rutt; äge, äkiline; kange, kibe, mõru, halb (maitse, lõhna kohta)'
Aunuse karjala tujakko 'tuuline; joove', tujišta 'täriseda, kolksuda; käratseda, lärmitseda', tujuou (oleviku ains 3P) 'puhub kõvasti (tuule kohta)'
lüüdi tujahtada 'kõmatada, kolatada (kukkudes)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vadja vaste võib olla eesti keelest laenatud.