[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

paisuma : paisuda : paisun 'mahult, ruumalalt suurenema; aine lisandumise tõttu suurenema, laienema; intensiivsuselt kasvama, tugevnema'
◊ paistetama
● liivi paizõ 'paisuda, tursuda; tõusta'
vadja paissua 'paistetada, tursuda; (nutma) puhkeda'
soome paisua 'paisuda, tursuda; laieneda, levida'
isuri paisua 'tõusta (vesi); paisuda, tursuda'
Aunuse karjala paiže 'paise, mädanik, koeranael'
lüüdi paiže͔ 'paise'
vepsa paiže͔ 'turse, (mäda)paise'
On arvatud, et võib olla tuletatud samast tüvest mis sõnas paistma.

puhkema : puhkeda : puhken 'avanema, õide v lehte minema; hoogsalt algama'
◊ puhki
● vadja puhgõta 'puhkeda'
soome puhjeta 'lõhkeda; ilmuda, nähtavale tulla, puhkeda; vallanduda, alata'
isuri puhkiissa 'puhkeda'
Aunuse karjala puhketa 'lõhkeda; puhkeda, avaneda, ilmuda; äkki teha'
lüüdi puhketa 'lõhkeda; puhkeda'
vepsa puhketa 'katki, lõhki minna'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades puhkama, puhkima, puhuma. Tüve vasted võivad olla ka udmurdi bi̮č́ki̮ni̮ 'pistma, torkama' ja komi bi̮čki̮ni̮ '(läbi) torkama, katki tegema', need võivad siiski olla rööpselt kujunenud.

purskama : pursata : purskan 'suure jõu ja hooga välja paiskama, endast eemale heitma; suure jõu ja hooga välja paiskuma, joana lendama; äkki midagi hooga tegema hakkama'
● vadja purzgata 'noriseda, norsata', purzgahtaa '(naerma) puhkeda'
soome purskahtaa 'purskuda, pursata'
karjala purskata 'pursata; sulpsatada'
vepsa purskta '(naerma) puhkeda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas purtsama. Vt ka pruuskama.

süttima : süttida : süttin ~ sütin 'põlema minema, tuld võtma; valgustama hakkama'
○ lõunaeesti süttümä, kirderanniku süttümä
◊ süütama
● vadja süttüä 'süttida; puhkeda, paisuda'
soome syttyä 'süttida; puhkeda', mrd syteä 'lüüa, taguda, raiuda'
isuri süttüä 'süttida; tõusta (tormi kohta)'
Aunuse karjala süttüö 'süttida; puhkeda'
lüüdi šüďidä 'tõugata, lükata, torgata'
vepsa süttuda 'süttida', süťta 'torgata, pista, toppida'
On arvatud, et vana laen, ← algiraani *tseuče-, mille vaste on nt osseedi sūʒyn 'põletama, süütama, põlema'. Teisalt võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, jäljendab ränikiviga tulelöömise heli. Sõnas süütama on t vaste vokaalide vahelt kadunud.