[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

karge : karge : karget 'karastav, värskendavalt mõjuv; puhas, selge; karm, range; värske, närtsimata; kõva'; mrd 'kibe, kange'
karastama
vadja karkõa 'kibe, mõru'
soome karkea 'kare, krobeline; jäme (koostiselt); hõre; umbkaudne; tahumatu, rohmakas; labane, nilbe'; mrd 'kibe, mõru'
isuri karkia 'kibe, kange; kare, krobeline'
Aunuse karjala kargei 'kibe, mõru, kange; murettegev, raske, valus; jäme, solvav'
lüüdi karged 'kibe, mõru'
vepsa karged 'kibe, mõru'
Tõenäoliselt tüve kare1 variant. Teisalt on arvatud, et tüve läänemeresoome vasted on soome karu 'viljatu; lahja; tühi; kehv', Aunuse karjala karu 'nõrk, vilets; kurat' ja lüüdi karu 'halb, vilets; haige; kurat', see tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *karō, mille vaste on gooti kara 'mure, vaev'. Mõlemal juhul võib tähenduses 'kibe, mõru, kange' olla tegemist eri päritolu homonüümiga. Veel on tüve peetud läänemeresoome-permi tüveks, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi gi̮reź, greź 'pooltoores (nt kartul)' ja komi gi̮ri̮ś 'jäme, suur'. karastama on läänemeresoome tuletis. Vt ka karask.

kirgas2 : kirka : kirgast 'särav, hele; säravalt puhas, selge'; mrd 'kõbus, terve, elurõõmus'
soome kirkas 'ere, erk; hiilgav, särav, hele; läbipaistev; selge, puhas'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sõna on tuntud kirderannikumurretes, kus on samuti tegemist soome laenuga.

klaar : klaari : klaari 'selge; korras, millekski valmis, korda seatud; vaba, millestki lahti; teatud liiki õun'; mrd 'hõre, läbipaistev; loor'
laar
alamsaksa klār 'selge, puhas, särav; valmis; ehtne, lisandusteta'
saksa klar 'selge, läbipaistev, puhas; särav; pilvitu; arusaadav; ilmne, silmanähtav; hele, kõlav'
Samatüveline tegusõna klaarima on samuti alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa klaren, kleren 'puhtaks tegema; korda tegema; selgitama; selguma'.

klatt : klati : klatti 'korras; sile'
alamsaksa glat 'sile, libe; täielikult, täiesti'
saksa glatt 'sile, tasane; paljas; libe; sujuv, ladus, takistusteta, häireteta; ilmne, puhas, selge; täielik'

puhas : puhta : puhast 'määrdumata, mustuseta; aus, siiras, õige; veatu, laitmatu; lisanditeta; täielik, ehtne'
puha
indoeuroopa *puHtos
vanaindia pūtáḥ 'puhas, puhastatud'
liivi dõz 'puhas, selge'
vadja puhas 'puhas; lage, tühi; ehtne'
soome puhdas 'puhas; laitmatu, veatu; ehtne; selge, pelk'
isuri puhas 'puhas'
Aunuse karjala puhtas 'puhas; ehtne; laitmatu'
lüüdi puhtaz 'puhas'
vepsa puhtaz 'puhas; lisanditeta; söödav, söögi-'
Sama indoeuroopa tüve vaste võib olla hiljem laenatud sõnas puhtima.

seedima : seedida : seedin 'makku, soolestikku jt elunditesse v rakkudesse sattunud toitu imenduvaks ja organismile omastatavaks muutma'
On arvatud, et tüve vasted on soome sietää, siitää '(välja) kannatada; väärida; vajada' , isuri siitä '(välja) kannatada; väärida; vajada', karjala sieteä 'kannatada, taluda; vajada', siiteä 'pidada, põhjust olla, vajada' ja tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *stē-, mille vaste on nt vanarootsi stā 'seisma; välja kannatama, taluma'. On arvatud, et sama tüvi võib olla laenatud sõnas teadma. Teisalt on arvatud, et tüve vasted võivad olla vadja siitiä 'selge; kaine; puhas, värske; jahe; mahe, pehme', soome mrd siityä 'sauna minekuks kõlblikuks saada (kütmise järel); jahtuda (ahi); kustuda (söed)', isuri siitüä 'kaineneda, kaineks saada'. Need võivad ka olla eespool nimetatud vastete variandid.

selge : selge : selget 'hästi loetav, nähtav, kuuldav v haistmisega tajutav; kindel, ilmne; arusaadav; klaar, puhas; täielik, päris'
seletama, selitama
liivi sieldõ 'selge, puhas'
vadja seltšiä 'selge, kirgas; selge peaga, tark; kaine'
soome selkeä 'selge, kirgas; pilvitu; hästi loetav, nähtav jne; taibukas'
isuri selkiä 'kirgas; arusaadav; kindel, ilmne'
Aunuse karjala selgei 'selge, puhas'
lüüdi šelged 'selge, kirgas (ilm, hääl)'
vepsa seľged 'selge, kirgas; puhas (prügita, lisanditeta)'
saami čielggas 'selge, kirgas'
Läänemeresoome-saami tüvi. Tuletistes seletama ja selitama on g vaste kadunud.

sula : sula : sula 'külmunud olekust pehmeks ja vesiseks muutunud; vedelas olekus; talvine ilmastikunähtus, mille puhul temperatuur on 0° v üle selle; selge, puhas'
liivi sulā 'sula, külmumata; pehme'
vadja sula 'sula, sulanud; pehme, soe, õrn; lahvandus'
soome sula '(kinni) külmumata, sula; vedel; selge, puhas'
isuri sula 'sula'
Aunuse karjala sula 'sula, sulanud; soe; pehme'
lüüdi sula 'sula; armas'
vepsa sula 'sula; armas'
ersa sola 'sula'
mokša sola 'sula'
mari šulaš 'sulama, sulatama'
udmurdi si̮lmi̮ni̮ 'katki keetma; sulama'
komi si̮l 'sula'
handi lăl 'pehme teraga', lăl- 'sulama'
mansi tol- 'sulama'
ungari olvad 'sulama'
Soome-ugri tüvi. Vt ka sulane, sulnis.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur