[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ehe : eheda : ehedat 'keemiliselt puhas, ühest ainest koosnev; rikkumatu'
← soome eheä 'terve, ehe; ühtlane; täiuslik'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.

eht (käändumatu omadussõna) 'võltsimata; siiras, loomulik; tõeline, õige; tüüpiline'
← alamsaksa echte 'seaduslikust abielust sündinud; abieluline; seaduspärane'
← saksa echt 'ehtne, puhas; õige; tüüpiline, tõeline'

karge : karge : karget 'karastav, värskendavalt mõjuv; puhas, selge; karm, range; värske, närtsimata; kõva'; mrd 'kibe, kange'
◊ karastama
● vadja karkõa 'kibe, mõru'
soome karkea 'kare, krobeline; jäme (koostiselt); hõre; umbkaudne; tahumatu, rohmakas; labane, nilbe'; mrd 'kibe, mõru'
isuri karkia 'kibe, kange; kare, krobeline'
Aunuse karjala kargei 'kibe, mõru, kange; murettegev, raske, valus; jäme, solvav'
lüüdi karged 'kibe, mõru'
vepsa karged 'kibe, mõru'
Tõenäoliselt tüve kare1 variant. Teisalt on arvatud, et tüve läänemeresoome vasted on soome karu 'viljatu; lahja; tühi; kehv', Aunuse karjala karu 'nõrk, vilets; kurat' ja lüüdi karu 'halb, vilets; haige; kurat', see tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *karō, mille vaste on gooti kara 'mure, vaev'. Mõlemal juhul võib tähenduses 'kibe, mõru, kange' olla tegemist eri päritolu homonüümiga. Veel on tüve peetud läänemeresoome-permi tüveks, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi gi̮reź, greź 'pooltoores (nt kartul)' ja komi gi̮ri̮ś 'jäme, suur'. karastama on läänemeresoome tuletis. Vt ka karask.

karske : karske : karsket 'alkoholi mittetarvitav; kõlbeliselt puhas, vooruslik; karge, värske, karastav'; mrd 'lopsakas, haljas'
○ karsk, karss, karst
← alamsaksa karsch 'elav, värske, jõuline'

kasima : kasida : kasin 'mustusest puhastama; midagi eest ära koristama; (ära) minema, lahkuma'
◊ kasin
● liivi kažīņ 'kasin, puhas, korralik'
vadja kasia 'kasida'

kasin : kasina : kasinat 'vähene, napp; kõlbeliselt puhas, vooruslik' kasima

kirgas2 : kirka : kirgast 'särav, hele; säravalt puhas, selge'; mrd 'kõbus, terve, elurõõmus'
← soome kirkas 'ere, erk; hiilgav, särav, hele; läbipaistev; selge, puhas'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sõna on tuntud kirderannikumurretes, kus on samuti tegemist soome laenuga.

klaar : klaari : klaari 'selge; korras, millekski valmis, korda seatud; vaba, millestki lahti; teatud liiki õun'; mrd 'hõre, läbipaistev; loor'
○ laar
← alamsaksa klār 'selge, puhas, särav; valmis; ehtne, lisandusteta'
← saksa klar 'selge, läbipaistev, puhas; särav; pilvitu; arusaadav; ilmne, silmanähtav; hele, kõlav'
Samatüveline tegusõna klaarima on samuti alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa klaren, kleren 'puhtaks tegema; korda tegema; selgitama; selguma'.

klatt : klati : klatti 'korras; sile'
← alamsaksa glat 'sile, libe; täielikult, täiesti'
← saksa glatt 'sile, tasane; paljas; libe; sujuv, ladus, takistusteta, häireteta; ilmne, puhas, selge; täielik'

krann : kranni : kranni mrd 'korralik, puhas, viisakas'
← rootsi grann 'ilus, tore, kena'
Võib olla laenatud ka soome keele kaudu, ← soome mrd kranni 'kena, kaunis'.

leht : lehe : lehte 'taimede lame roheline organ; puhas v tekstiga, piltidega vm paberitükk'
◊ lehis
? ← indoeuroopa *b^hl_əh-tó-
vanaislandi blað 'leht'
? ← balti
leedu lakstas 'kapsaleht; (paberi)poogen, (paberi)leht, ürik'
läti laksts (hrl mitm laksti) 'taime lehed, väädid, varred'
● liivi lē’ḑ '(taime)leht; (paberi)poogen, leht'
vadja lehti, lehto '(taime)leht; paberi-, ajaleht; plaat; viil'
soome lehti '(taime)leht; paberi-, ajaleht'
isuri lehti '(taime)leht; kõrvalest'
Aunuse karjala ľehti 'leht; ree esiosa'
lüüdi lehť 'ree esiosa, seba; leht'
vepsa ľeht (omastav ľehten) '(taime)leht', ľeht (omastav ľehton) 'ree esiosa, seba'
saami lasta 'leht'
mari lə̑štaš '(puu)leht; lehekülg, leht, paber'

paljas : palja : paljast 'katmata; varanduseta, vaene; pelk, puhas'
? ← alggermaani *failjaz
saksa feil 'müügil olev'; kõnek 'paljastatud'
● liivi pōļaz 'paljas'
vadja paľľas 'paljas, katmata; paljas, ilma milletagi'
soome paljas 'paljas, katmata; puhas, pelk'
isuri paljas 'paljas; lehtedeta, raagus'
Aunuse karjala paľľas 'paljas, alasti; vaene; pelk, puhas'
lüüdi paľľaz 'paljas; lumeta (jää)'
vepsa paľľaz 'paljas; tühi'
? Lule saami puoljok, puol´jat 'paljas, metsata'
Germaani päritolu on ebakindel tähenduse tõttu, see eeldaks tähenduse arengut 'müüa olev' > 'paljastatud' > 'paljas'.

pelk : pelga : pelka 'paljas, puhas, ainuüksine'
← soome pelkkä 'puhas; ainult; paljas'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.

plank2 : plangi : planki kõnek 'rahatu, vaene, paljas'
← saksa blank 'paljas, tühi, lage; puhas, ilmne'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi bḷank(or) 'rahatu'.

puha 'täiesti, tervenisti, üleni, kogu ulatuses; ainult, üksnes' puhas

puhas : puhta : puhast 'määrdumata, mustuseta; aus, siiras, õige; veatu, laitmatu; lisanditeta; täielik, ehtne'
◊ puha
← indoeuroopa *puHtos
vanaindia pūtáḥ 'puhas, puhastatud'
● liivi pū’dõz 'puhas, selge'
vadja puhas 'puhas; lage, tühi; ehtne'
soome puhdas 'puhas; laitmatu, veatu; ehtne; selge, pelk'
isuri puhas 'puhas'
Aunuse karjala puhtas 'puhas; ehtne; laitmatu'
lüüdi puhtaz 'puhas'
vepsa puhtaz 'puhas; lisanditeta; söödav, söögi-'
Sama indoeuroopa tüve vaste võib olla hiljem laenatud sõnas puhtima.

puhtima : puhtida : puhin 'külvist taimehaiguste v -kahjurite vastu töötlema'; mrd 'teravilja puhastama, puhetama'
◊ pohe-
← indoeuroopa *powH-eye-, *powH-eyo-
vanaülemsaksa fewen, fouwen 'sõeluma, puhastama'
keskülemsaksa vöuwen 'sõeluma, puhastama'
● vadja pohoa '(tuulates) puhastada (tangu v purustatud viljateri)'
soome pohtaa 'vilja tuulata'
isuri poohtaa 'vilja v marju tuulates puhastada'
karjala puohtoa 'vilja tuulata'
lüüdi puohtada 'vilja tuulata'
vepsa pohtta 'vilja tuulata; segada'
? ersa ponžavtoms 'vilja tuulama'
? mokša ponžaftǝms 'vilja tuulama'
? udmurdi puž 'sõel'
? komi pož 'sõel'
Eesti keeles on rahvaetümoloogia seostanud tüve osalt sõnadega puhas ja puhuma. Sama tüve vaste võib olla laenatud sõnas puhas.

sau2 : saue : saue 'puhas saviaine' savi

seedima : seedida : seedin 'makku, soolestikku jt elunditesse v rakkudesse sattunud toitu imenduvaks ja organismile omastatavaks muutma'
On arvatud, et tüve vasted on soome sietää, siitää '(välja) kannatada; väärida; vajada' , isuri siitä '(välja) kannatada; väärida; vajada', karjala sieteä 'kannatada, taluda; vajada', siiteä 'pidada, põhjust olla, vajada' ja tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *stē-, mille vaste on nt vanarootsi stā 'seisma; välja kannatama, taluma'. On arvatud, et sama tüvi võib olla laenatud sõnas teadma. Teisalt on arvatud, et tüve vasted võivad olla vadja siitiä 'selge; kaine; puhas, värske; jahe; mahe, pehme', soome mrd siityä 'sauna minekuks kõlblikuks saada (kütmise järel); jahtuda (ahi); kustuda (söed)', isuri siitüä 'kaineneda, kaineks saada'. Need võivad ka olla eespool nimetatud vastete variandid.

selge : selge : selget 'hästi loetav, nähtav, kuuldav v haistmisega tajutav; kindel, ilmne; arusaadav; klaar, puhas; täielik, päris'
◊ seletama, selitama
● liivi sieldõ 'selge, puhas'
vadja seltšiä 'selge, kirgas; selge peaga, tark; kaine'
soome selkeä 'selge, kirgas; pilvitu; hästi loetav, nähtav jne; taibukas'
isuri selkiä 'kirgas; arusaadav; kindel, ilmne'
Aunuse karjala selgei 'selge, puhas'
lüüdi šelged 'selge, kirgas (ilm, hääl)'
vepsa seľged 'selge, kirgas; puhas (prügita, lisanditeta)'
saami čielggas 'selge, kirgas'
Läänemeresoome-saami tüvi. Tuletistes seletama ja selitama on g vaste kadunud.

siivas : siivsa : siivsat ~ siivast 'puhas, korralik; kombekas, sünnis'
◊ siivutu
● vadja siivo 'puhtus, kord; puhas, korralik, siivas'
soome siivo 'puhas, korras; korralik, kombekas, viisakas, kena; kord'
isuri siivo 'kord; puhastamine, koristamine'
karjala siivo 'puhtus, kord, selgus; puhas, heade kommetega'
saami divvut 'parandada'
Läänemeresoome-saami tüvi. Kirderannikumurretes tuntud tüvi on kirjakeeles kasutusele võetud soome keele eeskujul.

sula : sula : sula 'külmunud olekust pehmeks ja vesiseks muutunud; vedelas olekus; talvine ilmastikunähtus, mille puhul temperatuur on 0° v üle selle; selge, puhas'
● liivi sulā 'sula, külmumata; pehme'
vadja sula 'sula, sulanud; pehme, soe, õrn; lahvandus'
soome sula '(kinni) külmumata, sula; vedel; selge, puhas'
isuri sula 'sula'
Aunuse karjala sula 'sula, sulanud; soe; pehme'
lüüdi sula 'sula; armas'
vepsa sula 'sula; armas'
ersa sola 'sula'
mokša sola 'sula'
mari šulaš 'sulama, sulatama'
udmurdi si̮lmi̮ni̮ 'katki keetma; sulama'
komi si̮l 'sula'
handi lăl 'pehme teraga', lăl- 'sulama'
mansi tol- 'sulama'
ungari olvad 'sulama'
Soome-ugri tüvi. Vt ka sulane, sulnis.

värske : värske : värsket 'hiljuti saadud või valmistatud; äsja ilmunud v tekkinud; reostamata, puhas; noor'
← alamsaksa versch 'värske'
Laenatud on ka alamsaksa tüve teine variant, priske. Eesti keelest võib olla laenatud vadja värski 'värske'.