[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kiisel : kiisli : kiislit 'kaerajahust valmistatud hapu pudrutaoline toit'; mrd 'leivajuuretisest v taignast keedetud puder; (marja)kissell'
○ kiisla, kisla, kiissel
← vene kisél’ 'kissell; kiisel'
Sõna kuulub vanemate vene laenude hulka, on arvatud, et võib olla koguni vanavene laen. Hiljem on sõna uuesti laenatud kujul kissell.

mett : meti : metti 'kleepuv vedelik lõimelõngade immutamiseks'
○ mitt
← alamsaksa smitte, smette 'kudumistööstuses puder v kliister, millega kanga lõimi tugevdatakse'
Lõimelõngade katkemise puhul tuli need muuta vastupidavamaks, selleks lõngu immutati ehk metiti.

mämm : mämmi : mämmi 'soome (ja eesti) rahvustoit rukkilinnaste jahust; nätske, halvasti küpsenud leib'
● vadja mämmi 'puder imaldatud rukkijahust ja marjadest; nätske'
soome mämmi 'rukkijahust ja linnastest valmistatud lihavõtteroog'
isuri mämmi 'ahjus küpsetatud rukkijahutoit'
Aunuse karjala mämmi 'linnaseleib kalja tegemiseks'
saami meađmma, meađbma 'toores (leib, puder)'
Läänemeresoome-saami tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane sõna on taani mrd mæm 'linnaste, rukkikliide, tatrajahu või humalate ja keeva vee segu, millest valmistatakse õlut või viina'.

pudenema : pudeneda : pudenen 'langema, varisema, (hiljukesi) kukkuma; koost lagunema, murenema; hajuma, (ühekaupa, vähehaaval) minema v tulema'
◊ pudi,pudisema1,pudu,puistama
● liivi pu’ddõ 'pudeneda, variseda'
soome pudota 'kukkuda'
isuri puoda 'kukkuda'
karjala puvota 'kukkuda'
vepsa pudotada 'puistata, riputada'
? saami bođu- 'lahtine, eraldi olev, vaba'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. On oletatud, et tüvi võib olla vana laen, ← indoeuroopa *pet-h- 'kukkuda', kuid see on häälikuloolistel põhjustel siiski ebakindel. Eesti keelest on laenatud soome mrd puti 'prügi, (toidu)jäätmed; lobjakas', putti 'pudrutaoline lastetoit leivatükkidest ja piimast vm', eestirootsi puto, puti, pote 'hapupiimasse või õllesse murendatud leivatükid; toidujäätmed, ülejäänud leivatükid', baltisaksa lastek Puddi 'puder, pudi' ja läti mrd pudis 'lastepuder; toit piimast ja murendatud leivast' (← pudi) ning baltisaksa puisten 'kaklema' (← puistama). Vt ka putukas.

puder : pudru : putru 'pehme toit, mis on valmistatud jahu, kruupe v tange vees v piimas keetes, muudest toiduainetest pehmeks ühtlaseks massiks keedetud (ja tambitud v mikserdatud) toit'
← balti
leedu putra 'rokk, puder'
läti putra 'puder'
● vadja pudru 'puder'
soome puuro 'puder'
isuri pudro 'puder'
Aunuse karjala pudro 'lameda kaku täidise puder'
lüüdi pudr 'jahupuder'
vepsa pudr 'jahupuder'

rokk : roka : rokka 'rukkijahust ja külmast veest loomajook; jahukört; mustus, räpp'
● liivi rok 'supp; puder; jook'
vadja rokka 'kapsasupp; oblikasupp'
soome rokka '(paks herne)supp; hernes, uba'
isuri rokka 'kapsasupp; hernesupp'
Aunuse karjala rokku 'supp (eriti liha- v kalasupp)'
lüüdi rokk(e͔) 'supp'
vepsa rok 'hernesupp'
idahandi rok 'kala rasvast ja sooltest keedus, mida leivaga süüakse'
läänemansi raγt (mitm) 'rasva keetmisel tekkiv sade, mida süüakse'
Soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi råkk 'sigadele keedetav jahu ja vee segu; supp, kört'.

tüma : tüma : tüma 'pehme; soine koht pinnases'; mrd 'pigi'
● ? liivi tǖma 'liikumatu, kange, tuim; nüri, tömp'
vadja tümä väljendis tümässi tetšemä 'oimetuks lööma', tümäkõs 'pehmevõitu'
soome tymä 'liim'; mrd 'paks, püdel; paks mass, puder, leem; liikumatu, kange; kõva, kindel'
isuri tümä 'kange, tuim'
karjala tümäkkä 'paks, püdel'
vepsa ťümä '(veetaimedest tekkinud) muda, kõnts, lima'
saami van srmt dabme 'liim'
mari lümö 'liim, kliister'
udmurdi ľem 'liim'
komi ľem 'liim; kleepuv ollus (nt taimedel); lima'
? handi ajəm 'liim'
? mansi ēľəm 'liim'
? ungari enyv 'liim, kliister'
neenetsi jib́a 'liim'
eenetsi ďi 'liim'
nganassaani ďimi 'liim'
sölkupi ći̮mə 'liim'
kamassi nəme 'liim'
matori *ńime, *nime 'liim'
Uurali tüvi. Vt ka tümitama.