[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kribisema : kribiseda : kribisen 'heledat, teravavõitu nõrka krabinat andma' ribin
● ? liivi ribbõ 'lotendada, laperdada'
? vadja kripisä 'kriuksuda; krudiseda; kriiksutada'
soome ripistä 'rabiseda; krabiseda; praksuda'
? isuri kribissä 'kriuksuda, nagiseda'
? Aunuse karjala ribištä 'lohiseda; pudeneda'
? lüüdi ribištä 'lohistada; lohiseda'

pirisema : piriseda : pirisen 'kõrget vibreerivat heli tekitama; virisema, hädaldama, vinguma'
◊ pirr
● vadja birisä, birata, birätä 'piriseda'
soome piristä 'piriseda, piniseda, tiriseda'
Aunuse karjala pirištä 'pudeneda, variseda'
vepsa bire͔ita 'kliriseda, põriseda, tiriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kirisema, lira, nirisema, sirisema, tirisema, virisema, parisema, porisema. Eesti keelest on laenatud baltisaksa pirren 'halisema, hädaldama, töinama'.

pudenema : pudeneda : pudenen 'langema, varisema, (hiljukesi) kukkuma; koost lagunema, murenema; hajuma, (ühekaupa, vähehaaval) minema v tulema'
◊ pudi,pudisema1,pudu,puistama
● liivi pu’ddõ 'pudeneda, variseda'
soome pudota 'kukkuda'
isuri puoda 'kukkuda'
karjala puvota 'kukkuda'
vepsa pudotada 'puistata, riputada'
? saami bođu- 'lahtine, eraldi olev, vaba'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. On oletatud, et tüvi võib olla vana laen, ← indoeuroopa *pet-h- 'kukkuda', kuid see on häälikuloolistel põhjustel siiski ebakindel. Eesti keelest on laenatud soome mrd puti 'prügi, (toidu)jäätmed; lobjakas', putti 'pudrutaoline lastetoit leivatükkidest ja piimast vm', eestirootsi puto, puti, pote 'hapupiimasse või õllesse murendatud leivatükid; toidujäätmed, ülejäänud leivatükid', baltisaksa lastek Puddi 'puder, pudi' ja läti mrd pudis 'lastepuder; toit piimast ja murendatud leivast' (← pudi) ning baltisaksa puisten 'kaklema' (← puistama). Vt ka putukas.

purema : pureda : puren 'hammustades viga tegema; närima'
◊ purd, pure, puri-2, puru1
● liivi pu’rrõ 'närida; pudeneda'
vadja purra, purõa 'hammustada; närida'
soome purra 'hammustada; lõigata; näpistada, võtta (külma kohta)'
isuri purra 'pureda'
Aunuse karjala purta 'hammustada; süüa, närida; näpistada (külma kohta)'
lüüdi purda 'pureda; kihvatada, näpistada, haiget teha'
vepsa purda 'hammustada, pureda; valutada, pakitseda'
saami borrat 'süüa; hammustada; näpistada (külma kohta)'
ersa poŕems 'närima, hammustama; sööma'
mokša poŕəms 'närima, hammustama; sööma'
mari puraš 'hammustama, purema, närima; krigistama'
udmurdi puri̮ni̮ 'purema, (katki) närima'
komi purni̮ 'purema'
handi pӑr- 'purema; järama; valutama'
mansi pur- 'purema'
matori hornam (oleviku ains 1P) 'söön'
Uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi puro, pöro, poro 'raasukesed, tükikesed', baltisaksa Pur(r)u 'terake, raasuke, tolm, kild' ja läti porumi 'prügi, pühkmed' (← puru). Vt ka puru-2.

ribin : ribina : ribinat 'nõrk krabin, kribin; sebimine'
◊ kribisema, ribelema
● liivi ri’bbõ 'lotendada, laperdada'
? vadja kripisä 'kriuksuda; krudiseda; kriiksutada'
soome ripistä 'rabiseda; krabiseda; praksuda'
? isuri kribissä 'kriuksuda, nagiseda'
Aunuse karjala ribištä, rivištä 'variseda, pudeneda; lohiseda'
lüüdi ribištä 'lohiseda, ripneda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas riipima. Vt ka ribevil.