[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 4 artiklit

pudu : pudu : pudu 'pudemed, ebemed; miski väike' pudenema

risu : risu : risu 'metsaalused pudemed (lehed, okkad, oksad), praht, prügi, rämps; tarbetu koli, miski katkine v tarvitamiskõlbmatu; roju, reo'
risuma
soome risu 'raag, (kuivanud) oks'
Aunuse karjala rizu 'kuivanud oksaraag; vana, lagunenud ehitis; kõbi, tudi; niru, kribal'
lüüdi rižu 'kuivanud oksaraag; (mitm) metsaalused pudemed'
? vepsa ŕizu 'kalts, räbal, näru; mähe; (mitm) (heina-, õlgede jms) riismed'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tüvi on rootsi laen, ← rootsi ris 'oksad; hagu; vits', kuid see ei ole häälikulistel põhjustel usutav. Eesti keelest on laenatud liivi rizū 'koli' ning eestirootsi riso 'praht, koli'.

tuhk : tuha : tuhka 'orgaanilise aine täielikul põlemisel tekkiv hallikas pulbritaoline jääk'
tuhkur1
?alggermaani *tuska-, *tuskā-
vanaülemsaksa zuscen 'tuhaks põletama'
liivi gõd (mitm) 'tuhk'
vadja tuhka 'tuhk'
soome tuhka 'tuhk'; mrd 'peenike liiv'
isuri tuhka 'tuhk'
Aunuse karjala tuhku 'tuhk'
lüüdi tuhk(e͔) 'tuhk'
vepsa tuhk 'tuhk; pudemed, pihu, puru'
Vt ka tuhkur2.

äbar : äbara : äbarat 'kehv, kidur, vilets, hädine'
soome äpärä 'vallaslaps, sohilaps; värdjas'
Aunuse karjala äbäreh 'võsu, võrse; ädal; sohilaps'
lüüdi äbäreh 'laps; ädal'
Tüve on peetud teistes läänemeresoome keeltes esineva germaani laentüve eesvokaalseks variandiks, ← alggermaani *afaraz, mille vaste on vanaislandi afr 'teatud jook, kali [?], kaerajook [?]' ja vasted sugulaskeeltes soome apara 'pärm', Aunuse karjala abar 'raba, lõpp, pära', lüüdi apar 'raba, lõpp, pära', vepsa apar 'raba, lõpp, pära; puru, pudemed'. Vt ka äpardama.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur