[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

habras : hapra : habrast 'kergesti murduv v purunev, õrn; ehituselt nõrk, peenike, sale'
● liivi a’bbõrz 'habras, rabe'
vadja abras 'habras, rabe'
soome hauras 'habras, rabe; pude, õrn; vaikne'
isuri habras 'habras'
karjala hapras 'habras; õrn'
lüüdi habrak 'habras; pude'
Teisalt on tüve peetud germaani laenuks, ← alggermaani *sauraz 'mustus, muda, sõnnik', kuid tähenduserinevuste tõttu on see ebatõenäoline.

mure2 : mureda : muredat 'kergesti pudenev, tükkideks lagunev'
● vadja murõa 'mure; pehme, õrn (südame kohta)'
soome murea 'pehme; mure'
isuri murriia 'pehme; mure'
Aunuse karjala murei 'rabe, pude, mure'
lüüdi mured 'pehme; mure'
vepsa mured 'rabe, pude, mure'
On arvatud, et tuletis samast tüvest mis sõnas muru-2 ja võib-olla ka sõnas murdma. Teisalt võib olla germaani laen, ← alggermaani *murwⁱja-z, mille vasted on vanaülemsaksa mur(u)wi 'mure, pehme, noor', saksa mürbe 'mure, pehme'.

oblikas : oblika : oblikat 'väikeste kolmekandiliste pöörises õitega rohttaim (Rumex)'
● vadja ublikas 'oblikas'
On oletatud, et võib olla sama tüve variant mis sõnas hubane, vrd murretes huba, (h)oba 'pude, rabe'.

peber : pebre : pepre (hrl mitm) 'pudenenud, puruks hõõrdunud (heina)lible'
● liivi pe’bbõrz, be’bbõrz 'kohev; mure, pude'
soome pöperö, peperö 'tihke mass; segu; toit, söök'
Aunuse karjala pebru 'toidujäänused; heina-, põhupuru'
lüüdi pebr 'praht, puru, okkad'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt ja tähenduslikult lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt läti bēberis, bēbars 'karvatort, pulst'.

pure : pureda : puredat 'rabe, pude, mure' purema

uba : oa : uba 'ovaalse v neerukujulise seemnega liblikõieline kultuurtaim (Phaseolus); selle taime seeme'
● vadja upa 'uba'
On arvatud, et läänemeresoome tüvi, mille vaste on ka soome mrd upare, upero, uppa 'puru, raas, pude'. Teisalt on arvatud, et eesti ja vadja tüvi on nagu ka liivi pubā 'uba' balti laen, ← tüvi, mille vasted on leedu pupa 'uba' ja läti pupa 'uba'. Sel juhul tuleks eeldada häälikuarengut *pupa > *vupa > uba. Vt ka uberik, ubin.