[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kama2 : kama : kama 'jama, lora'; mrd 'praht, prügi, risu; segu; soga'
● ? soome kama 'kolu, kraam, asjad; rämps; pudi-padi'

kõdu : kõdu : kõdu 'orgaanilise ainese, peamiselt taimejäänuste pooleldi mullastunud lagunemissaadus'; mrd 'puru, prügi; vana vilets olend'
Tõenäoliselt kaduma tüve variant.

laju : laju : laju mrd 'kübe, raasuke, libleke'
● soome laju 'prügi, jäätmed, heinariismed põllul (kui vaalud on tõstetud juba kärbisele)'
Läänemeresoome tüvi. Tüve vasted võivad olla ka karjala lajo '(nt lina) vaal, kaar' ja soome mrd laju 'väike laine'.

pori : pori : pori 'vesine kleepuv pinnas'
● ? liivi bo'ŗ 'uss, vihmauss'
vadja poro 'leelisvesi, tuhavesi'
soome poro 'tuhk; raba, sete, (kohvi)paks'
isuri poro 'prügi, tuhk; leelisvesi, tuhavesi'
Aunuse karjala poro 'lehelis'
lüüdi poro 'lehelis'
vepsa poro 'lehelis'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võib olla sama tüvi mis sõnas porisema. Kaugemate sugulaskeelte vasted on ilmselt rööpselt kujunenud tüved: mansi pors 'prügi, sodi', ungari por 'tolm; pulber; põrm', kamassi pшre 'liiv, leetseljak', bor 'suits, tolm'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt türgi pur 'helbeline tuhk', mongoli bor 'tolm, liiv'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi påre 'jääsupp, lobjakas'.

praht1 : prahi : prahti 'prügi, rämps, risu, tarbetu koli'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. On oletatud, et selle vaste võib olla soome rahtu 'raas, iva, kübe'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi praht, prahka 'prügi, jäätmed'.

prügi : prügi : prügi 'tarbetu puru, rämps, jäätmed'
○ rügi
← alamsaksa brugge 'sild, tänav'
Alamsaksa sõna on algselt tähendanud kaigastest tammi, tammi põhja kindlustamiseks oli vaja ka kive, liiva ja prahti. Eesti keeles on laensõnaga esialgu tähistatud tänavasillutist, see tähendus on säilinud tegusõnas prügitama 'teed v pinnast (peenema) sillutisega katma, sillutama'. Selleks kasutati kivi-, puidu- jm jäätmeid ning nii on hakatud nimetama ka igasugust rämpsu. Eesti keelest on laenatud eestirootsi prige, priki, prugi 'mustus, jäätmed' ja baltisaksa Prüggi 'igasugused raasukesed'. Vt ka sild.

pudenema : pudeneda : pudenen 'langema, varisema, (hiljukesi) kukkuma; koost lagunema, murenema; hajuma, (ühekaupa, vähehaaval) minema v tulema'
◊ pudi,pudisema1,pudu,puistama
● liivi pu’ddõ 'pudeneda, variseda'
soome pudota 'kukkuda'
isuri puoda 'kukkuda'
karjala puvota 'kukkuda'
vepsa pudotada 'puistata, riputada'
? saami bođu- 'lahtine, eraldi olev, vaba'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. On oletatud, et tüvi võib olla vana laen, ← indoeuroopa *pet-h- 'kukkuda', kuid see on häälikuloolistel põhjustel siiski ebakindel. Eesti keelest on laenatud soome mrd puti 'prügi, (toidu)jäätmed; lobjakas', putti 'pudrutaoline lastetoit leivatükkidest ja piimast vm', eestirootsi puto, puti, pote 'hapupiimasse või õllesse murendatud leivatükid; toidujäätmed, ülejäänud leivatükid', baltisaksa lastek Puddi 'puder, pudi' ja läti mrd pudis 'lastepuder; toit piimast ja murendatud leivast' (← pudi) ning baltisaksa puisten 'kaklema' (← puistama). Vt ka putukas.

purema : pureda : puren 'hammustades viga tegema; närima'
◊ purd, pure, puri-2, puru1
● liivi pu’rrõ 'närida; pudeneda'
vadja purra, purõa 'hammustada; närida'
soome purra 'hammustada; lõigata; näpistada, võtta (külma kohta)'
isuri purra 'pureda'
Aunuse karjala purta 'hammustada; süüa, närida; näpistada (külma kohta)'
lüüdi purda 'pureda; kihvatada, näpistada, haiget teha'
vepsa purda 'hammustada, pureda; valutada, pakitseda'
saami borrat 'süüa; hammustada; näpistada (külma kohta)'
ersa poŕems 'närima, hammustama; sööma'
mokša poŕəms 'närima, hammustama; sööma'
mari puraš 'hammustama, purema, närima; krigistama'
udmurdi puri̮ni̮ 'purema, (katki) närima'
komi purni̮ 'purema'
handi pӑr- 'purema; järama; valutama'
mansi pur- 'purema'
matori hornam (oleviku ains 1P) 'söön'
Uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi puro, pöro, poro 'raasukesed, tükikesed', baltisaksa Pur(r)u 'terake, raasuke, tolm, kild' ja läti porumi 'prügi, pühkmed' (← puru). Vt ka puru-2.

ribu1 : ribu : ribu 'prügi, rämps, risu'; mrd 'räbal, näru'
◊ ribu-2
● Aunuse karjala ribu 'kalts, räbal; narmas, tutt'
lüüdi ribu 'kalts, räbal; narmas'
vepsa ŕibud (mitm) 'narmad, tupsud, narmendavad riiete servad'
Tõenäoliselt tuletis tüvest riba.

risu : risu : risu 'metsaalused pudemed (lehed, okkad, oksad), praht, prügi, rämps; tarbetu koli, miski katkine v tarvitamiskõlbmatu; roju, reo'
◊ risuma
● soome risu 'raag, (kuivanud) oks'
Aunuse karjala rizu 'kuivanud oksaraag; vana, lagunenud ehitis; kõbi, tudi; niru, kribal'
lüüdi rižu 'kuivanud oksaraag; (mitm) metsaalused pudemed'
? vepsa ŕizu 'kalts, räbal, näru; mähe; (mitm) (heina-, õlgede jms) riismed'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tüvi on rootsi laen, ← rootsi ris 'oksad; hagu; vits', kuid see ei ole häälikulistel põhjustel usutav. Eesti keelest on laenatud liivi rizū 'koli' ning eestirootsi riso 'praht, koli'.

roie : roide : roiet 'pikk kõverdunud luuplaat, mille tagumine ots on ühenduses rinnalülidega, eesmine ots rinnakuga, moodustades põhilise osa luulisest rindkerest, ribi; kitsas raidkividest v tellistest kaar, mis aitab võlvi kanda'; mrd 'kala sisikond, jäänused; roju'
● vadja roittu 'prügi, puru, praht, rämps'
soome mrd roitto 'praht, rämps; räbal, kalts', roittu, roito 'praht, rämps'
isuri roitto 'praht, rämps'
Aunuse karjala roitto 'tapetud looma sisikond, rupskid; takk'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades roju ja roisk. Kirjakeelsed tähendused on moodustatud vanemast murdekeelest registreeritud mitmuse vormi tähenduse 'luustik' alusel. Vt ka roitma.

roju : roju : roju 'kõhn, kiitsakas, vilets, niru; selliste omadustega olend; reo, ramp'
● vadja roju 'prügi, puru', rõju 'prügi, rämps'
soome roju 'kola, vana kraam; rämps, praht'; van srmt 'kaabakas'
? isuri roju 'raju(ilm)'
Aunuse karjala roju 'kola, vana kraam'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades roie ja roisk.

rämps : rämpsu : rämpsu 'praht, prügi, tarbetu koli; miski madalakvaliteediline, väärtusetu, tühine; kehv, vilets'
● ? soome mrd rämpsä, rempsa 'vilets ese'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas räme, samuti on lähedane soome rämppä 'vilets ese, räbal, risu, rämps'; mrd 'haiglane, vigane'.

sild : silla : silda 'üle veekogu ulatuv rajatis, mida mööda kulgeb tee; (teki)ehitis laeval'
◊ sillutama
← balti
leedu tiltas 'sild'
läti tilts 'sild'
● liivi sīlda 'sild'
vadja silta 'sild; põrand; laevalagi, -tekk'
soome silta 'sild; (puu)põrand'
isuri silda 'sild; puupõrand'
Aunuse karjala sildu 'sild'
lüüdi šild 'sild'
vepsa süud 'sild; laudis, põrand'
Tegusõna sillutama on tõlkelaen alamsaksa keelest, vrd alamsaksa bruggen 'kividega (teed) sillutama, (varasemal ajal ka) plankudega katma'. See alamsaksa tüvi on laenatud sõnas prügi.

sitt : sita : sitta 'väljaheide'; kõnek 'mustus, roppus, räpp; täiesti vilets v halb'
◊ sitikas
● liivi sitā 'väljaheide, sõnnik; halb'
vadja sitta 'väljaheide, sõnnik; rämps, pahn; halb, paha'
soome sitta 'väljaheide; räbu, mustus'
isuri sitta 'väljaheide; rähm; halb'
Aunuse karjala šittu 'väljaheide, sõnnik'
lüüdi šitt(e͔) 'väljaheide'
vepsa sit 'väljaheide, sõnnik'
udmurdi siť 'sõnnik'
komi sit 'väljaheide, sõnnik'
nganassaani ťiʔ 'praht, prügi'
sölkupi tüt 'prahihunnik; väljaheide'
kamassi tшʔ 'sõnnik; sitikas'
Uurali tüvi.