[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 9 artiklit

adru : adru : adrut 'pruunvetikas'
soome haura, mrd hatru 'pruun-, põisvetikas'
On oletatud, et tüve vasted võivad olla ka soome mrd hautera, houtere, höyteri, houver, höyveri 'pruunvetikas' ja isuri hovver 'must vetikas, mille torm on kaldale ajanud'; nimetatud soome murdetüvest võivad olla laenatud soomerootsi hautär, höutär, höytär, eestirootsi häuter 'pruunvetikas', aga laenusuund võib olla hoopis vastupidine, rootsi murretest läänemeresoome keeltesse, sest sõna on rootsi murretes tuntud ka Gotlandil ja mujal Rootsis. Soome vasteid hauru ja hatru on peetud ka eesti keelest laenatuks.

murelane : murelase : murelast 'väike must, pruun v kollane sipelgas (Lasius)'
alggermaani *mūrijōn-
vanarootsi myra 'sipelgas'
soome muurahainen 'sipelgas'
isuri muurahain 'sipelgas, kuklane'
karjala muurahaine 'sipelgas'
lüüdi muurahaińe 'sipelgas'
vepsa murahaińe 'sipelgas'

naarits : naaritsa : naaritsat 'pika kehaga väike pruun kiskjaline (Mustela)'
nar(r)its, nagrits, naurits
vene mrd noríca 'naarits'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi narets, naurets '(euroopa) naarits', nārits '(euroopa) naarits, tuhkur'.

nugis : nugise : nugist 'pruun heledama kaelalaiguga keskmise suurusega kärplane (Martes)'
udmurdi niź 'soobel'
komi ńiź 'soobel'
handi ńŏχəs 'soobel'
mansi ńoχəs 'soobel'
ungari nyuszt 'metsnugis'
? neenetsi noχa 'polaarrebane'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi. Tüve vasteks on peetud ka soome kohanimedes esinevat tüve Nois- või vanades sõnaraamatutes esinevat sõna nokko 'soobel', mis häälikulistel põhjustel ei ole usutav. Vt ka nugris.

pruun : pruuni : pruuni 'kastanimuna, rukkileiva, männikäbi jms värvi'
ruun, pruum
alamsaksa brūn 'särav, läikiv; pruun'
Omasõna värvuse kohta on nt kõrb, kõrbema, varasem nimetus on olnud ka nt ruske.

puna : puna : puna 'maasikate, pohlade, vere vms värvus'
pune
liivi punni 'punane'
vadja puna 'puna', punanõ 'punane'
soome puna-, punainen 'punane'
isuri punnain 'pruun, ruske; punane'
karjala punaine 'punane; hangelind'
ersa pona 'karv; vill; värvus'
mokša pona 'karv; vill'
mari pun 'karv(ad), karusnahk; sulg, suled; ihukarv(ad), ripsmed, kulmukarvad; (kanga) ebe, narmas'
handi pun 'karv, vill, sulg; karva värvus'
mansi pun '(linnu) sulg, karv'
ungari mrd fan, fon 'häbemekarvad'
Soome-ugri tüvi. Esialgne tähendus on olnud karv, mille kõrval on võinud olla juba alguses tähendus (karva) värvus, mis on läänemeresoome keeltes arenenud tähenduseks punane (värvus). Eesti keelest on laenatud läti mrd punika 'punik, punane lehm' (← punik).

ruske : ruske : rusket 'punakaspruun, pruunikaspunane'
ruse
balti
leedu rusvas 'pruunikas; ruskjas', rudskis '(punakas)pruun'
läti rūsgans 'punakaspruun'
vadja ruskõa 'punakaspruun, pruun; hallikaspruun'
soome ruskea 'pruun'; van '(pruunikas)punane'
isuri ruskia 'punakaspruun, pruun'
Aunuse karjala ruskei 'punane; punakaspruun; ilus; hea, kena; punane vein; punased rõivad; munarebu'
lüüdi rusked 'punane, punetav; pruun [?]'
vepsa rusked 'punane; ilus; hea, kena'
Sarnasust balti tüvega on peetud ka juhuslikuks. Samuti on oletatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *rus(s)a-, mille vaste on vanaülemsaksa rosa- sõnas rosamo 'koidupuna'.

toone- liitsõnades toonekurg 'suur pikkade jalgade ja pika nokaga lind (Ciconia)', toonesepp 'tömbi peaga must v pruun silinderjas mardikas, kelle tõugud kahjustavad puitseinu ja mööblit (Anobium)'
alggermaani *dawīni-
vanaislandi dán 'surm'
rootsi dån 'minestus'
vadja tooni 'toonela, manala, surnute riik'
soome tuoni 'surm (isikustatult); toonela, manala, surnute riik'
karjala tuoni 'surm; toonela, manala, surnute riik'
saami duotna 'vaeseke'
On arvatud, et tegemist võib olla veelgi varasema, eelgermaani laenuga, ← *dhow-(ey)e-ni. Sama germaani tüvi võib olla ka sõna tõbi laenuallikas. Saami vaste on tõenäoliselt läänemeresoome keeltest laenatud. Vt ka toonela.

võldas : võldase : võldast 'mageveekogudes elutsev väike tumedate täppidega pruun kala (Cottus gobio)'
Tundmatu päritoluga tüvi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur