[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

nael : naela : naela 'materjalisse sissetaotav piklik teravaotsaline kinnitusvahend; teatud massiühik'
○ lõunaeesti nagel, nakl, naal, kirderanniku naul(a)
← alggermaani *naǥlan-
vanaislandi nagli 'nael, pulk, tikk'
vanarootsi naghle 'nael, pulk, tikk'
saksa Nagel 'nael; küüs'
● liivi na’ggõl 'kinnitusvahend'
vadja nagla 'kinnitusvahend; nagi; kiil; massiühik'
soome naula 'kinnitusvahend; nagi; kiil; (kandle) häälestustapp; massiühik'
isuri naagla 'kinnitusvahend; kiil; massiühik'
Aunuse karjala nuaglu 'kinnitusvahend; kiil; prunt; (kandle) häälestustapp; massiühik; margapuu skaala märk'
lüüdi nagl(e͔) 'kinnitusvahend; nagi; kiil'
vepsa nagl 'kinnitusvahend; vai; kiil'
Massiühiku tähendus võib pärineda hilisemast laenukihist, nt saksa Nagel on tähendanud ka mõõtühiku märgist mõõdunõul ning mõõtühikut. Vt ka nagli.

naga : naga : naga 'puupulk, prunt; (poisi)nolk, -jõmpsikas'
◊ nagamann
● vadja naka 'puupulk, prunt, tapp'
soome mrd naka 'paadi prunt; paadi vee väljalaskmise auk'
isuri naga 'prunt; kraan (nt õllevaadil)'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on peetud tüve nagi variandiks, sel juhul on teiste läänemeresoome keelte vasted eesti keelest laenatud. nagamann on moodustatud liitelaadse elemendiga -mann.

prunn : prunni : prunni kõnek 'prunt' prunt

prunt : prundi : prunti '(vedelikuanuma) ava sulgev puupulk, punn vm selle otstarbega ese'
○ runt
◊ prunn
← rootsi sprund 'punn, prunt; punniauk'
Eesti keelest on laenatud vadja pruntti '(õlleankru v -vaadi v -astja) prunt' ja baltisaksa prunt 'kork, prunt'.

punn1 : punni : punni kõnek 'väike (noor) õun, mari vm; (mäda)põletiku vinn, vistrik, mügerik'; kõnek 'jonnakas, kiusakas v saamatu, armetu inimene'
◊ punnima, punnu, punu
● liivi puņ 'punn, prunt', puņņi 'muhklik'
soome mrd punnata 'pingutada, punnida, rügada'
karjala punnata '(rasket asja) tõsta v ümber lükata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, millega on segunenud punn2. Vt ka punduma, põnn.

punn2 : punni : punni 'puust, paberist vm prunt, kork; laua v prussi servas olev hari, mis vastab teise laua v prussi servas olevale soonele, sulund'
← alamsaksa spunt 'sulgemispunn (üleval nõu keskel); pulk laua v palgi vigastatud koha parandamiseks; punniauk'
← saksa Spund 'punn, prunt'
Vt ka punn1.

tapp1 : tapi : tappi 'liidetava detaili eend; teatud tüüpi liide (puiduseotisena)'
← alamsaksa tappe 'punn, prunt, naga, kraan'
Ka samatüveline tegusõna tappima võib olla alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa tappen 'vaadist õlut laskma, kõrtsis jooke müüma; prunti sisse taguma'. Eesti keelest on laenatud vadja tappi 'tapp' ja võib-olla ka isuri tappi 'tapp'.

tropp2 : tropi : troppi 'väike kokkusurutud nutsak midagi, topp'
○ ropp
← alamsaksa prop 'tropp, punn, prunt, kork'
Laenu muganemisel on sõnalõpu p tõttu sõnaalguline p asendunud t-ga. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tråpp '(õlleankru) kork, prunt'.

tölp : tölbi : tölpi 'tömp, lühikeseks lõigatud, nudi; juhm, rumal, tuim, ilmetu'; mrd 'poolkasukas'
● liivi toļp 'nüri, tömp'
soome mrd tölppä 'nüri, tömp; lühike, jässakas, tönts; loll, juhm'
Aunuse karjala tölppü 'punn, prunt, tropp'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Osaliselt võib olla mõjutanud saksa Tölpel 'tölplane; kohmakas inimene, käpard, juhmakas'. Soome vastet võib olla mõjutanud rootsi tölp 'mühakas, mats, molkus'.

vikk3 : viki : vikki mrd 'punn, prunt'
← alamsaksa swik 'punn, prunt'