[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

lidus 'lamavalt vastu aluspinda; kummargil, kühmas'
● soome litistää 'laiaks litsuda, lamedaks pressida'
karjala litti 'väike kala, kalamaim'
vepsa ľiťik '(noor) latikas'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas lidisema.

ponnistama : ponnistada : ponnistan '(kehaliselt) pingutama, punnitama'
← soome ponnistaa 'suruda; pressida; litsuda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.

pressima : pressida : pressin 'tugevasti suruma, vajutama, lükkama, litsuma; (end) pingutama, midagi pingutades tegema; pealekäivalt nõudma, survet avaldades v vägisi, vastupanu kohates midagi tegema'
○ ressima
← saksa pressen 'pressima, suruma'
← baltisaksa pressen 'triikima'

puserdama : puserdada : puserdan 'pigistades väänama, kõvasti muljuma; pingutusega midagi tegema'
◊ puseriti
● ? liivi buzārtõ 'hõõruda'
vadja puzõrtaa '(välja) pigistada v suruda; kuivaks väänata'
soome pusertaa 'pigistada, suruda, muljuda; pressida, väänata'
isuri puserdaa 'pigistada, suruda; pressida, väänata'
Aunuse karjala puzerdua 'kuivaks väänata; pigistada, pressida'
lüüdi puzertta 'pigistada, väänata (nt vett riietest)'
vepsa puze͔rta 'kuivaks väänata; (välja) pigistada, pressida'
udmurdi pi̮źi̮rti̮ni̮ 'kuivaks väänama; (välja) pigistama, pressima'
komi pi̮ʒ́i̮rtni̮ 'kuivaks väänama; (välja) pigistama, pressima'
lõunahandi pusər- '(vastu rindu) suruma; sõtkuma (tainast); pesu pesema'
ungari facsar 'pigistama, suruma; väänama'
Häälikuliselt ajendatud soome-ugri tüvi.

rutjuma : rutjuda : rutjun 'tugevasti suruma, pressima, vajutama'
● soome van srmt rutjoa, mrd rutjua, rutjata '(puruks) pressida, purustada, lömastada, muljuda'
Aunuse karjala ruďďuo 'suruda, sõtkuda [?]; ahmida [?]'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka rudima.

rõhuma : rõhuda : rõhun 'suruma, vajutama; pressides, pingutades midagi tegema; kedagi alla suruma'
Võib olla sama tüvi, mis soome rouhia '(tükkideks) purustada, peenestada; puruks muljuda, puruks pressida'; mrd 'vigastada, jõhkralt kohelda', isuri rouhtama 'rataste tehtud süvend, roobas', Aunuse karjala rouhie 'uhmris tampida; tugevasti lüüa, vigastada', lüüdi rouhida '(tükkideks) purustada, peenestada; puruks muljuda, puruks pressida' ja vepsa rouhta 'peenestada, purustada'. Sel juhul võib olla balti laen, ← tüvi, mille vasted on läti mrd krausēt 'puruks tampima' ja leedu kraušyti 'kägardama, sõtkuma, puskama, lööma, tõukama'. Häälikuline vastavus selle tüvega ei ole täpne. Teisalt võib sõna olla nõrgaastmeline tuletis tüvest rõhk. rõhuma ja rõhk võivad olla algselt eri päritoluga tüved, mis on hiljem omavahel segunenud ja vormiliselt ühtlustunud.

suruma : suruda : surun '(tugevasti) vajutama, rõhuma; pressima, litsuma; pigistama; toppima; pingutama, pingutades edasi liikuma'
◊ suru,surve
● liivi su’rrõ 'muljuda, purustada, tampida'
vadja survoa 'suruda, tampida, pressida'
soome survoa '(katki, peeneks) suruda; toppida'
isuri survoa '(katki, peeneks) suruda; toppida'
Aunuse karjala survuo 'peeneks tampida, muljuda, peenestada; kolkida (pesu); valu põhjustades muljuda; sebida; sõeluda, kihada (kihulased)'
lüüdi survoda '(katki) suruda'
vepsa surda '(puruks) tampida, (pesu) kolkida'
mari šuraš '(katki) suruma, tampima; pistma, torkama'
ungari szúr 'torkama, pistma'
Soome-ugri tüvi. Vt ka surnuk.

utma : utta : utan 'tahkekütust õhu juurdepääsuta kuumutama'; mrd 'vaevama, kurnama; välja imema; peksma'
● ? soome uuttaa 'välja leotada, leostada; söövitada, uuristada'
? Aunuse karjala uuttoa 'söövitada, uuristada; läbi leotada; sõelast läbi ajada'
? vepsa utta '(sõelast) läbi pressida'
Võib olla läänemeresoome tüvi. Esisilbi vokaal on sel juhul eesti keeles reeglipäratult lühenenud. Lõunaeesti murdesõna on kirjakeelde toodud uues tähenduses.

ängama : ängata : ängan 'pakkuma, andma; äigama, virutama'
◊ äng
● soome ängetä 'tungida, pressida, trügida'
lüüdi ängida '(sarvedega) puksida'
Läänemeresoome tüvi.