[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

embama : emmata : emban 'sülelema, kaisutama'
Tehistüvi keeleuuenduse ajast. Impulss-sõnadeks on olnud ilmselt ümber ja prantsuse embrasser 'embama; suudlema'.

evima : evida : evin 'omama'
Tehistüvi keeleuuenduse ajast. Impulss-sõnad on võinud olla prantsuse avoir 'omama; olema', saksa haben, inglise have 'omama'.

kuraas : kuraasi : kuraasi '(ärplev) julgus, uljus, südikus'
← saksa Courage 'kuraas'
← vene kuráž 'julgus, kuraas'
Võib olla ühtedesse murretesse laenatud saksa, teistesse vene keelest. Nii vene kui ka saksa sõna on laenatud prantsuse keelest, ← prantsuse Courage 'julgus, vaprus'.

luutma : luuta : luudan 'välistama, võimatuks tegema'
Tehistüvi 1920. aastate lõpust. Impulss-sõnad on võinud olla ladina excludere 'välja sulgema, välistama; takistama; eemaldama', inglise exlude 'välistama, kõrvaldama, eraldama; võimatuks tegema', prantsuse exclure 'välja heitma, kõrvaldama; välja arvama, välistama'.

lüüme : lüüme : lüümet 'läbipaistev'
Tehistüvi 1930. aastatest. Impulss-sõna on olnud prantsuse lumière 'valgus, kuma'.

mamsel : mamsli : mamslit kõnek 'talu- v töölisnaisest „peenem”, preilidest-prouadest madalam naisisik'
← saksa Mamsell 'mamsel; virtin'
Saksa allikas on prantsuse mademoiselle 'preili' rahvapärane mugand.

morn : morni : morni 'hrl näolt, ilmelt, olekult sünge, tusane'
← prantsuse morne 'morn, sünge'
Laenatud kirjakeelde 1930. aastatel.

olbama : olvata : olban 'tähelepanelikult jälgima, tähelepanekuid tegema'
◊ olvang
Tehistüvi 1920. aastatest. Impulss-sõnad on võinud olla saksa beobachten 'vaatlema, jälgima', prantsuse observer 'vaatlema, jälgima', inglise observe 'vaatlema, jälgima'.

palitu : palitu : palitut '(paksemast riidest v vatiiniga) mantel'
← saksa Paletot 'palitu'
← vene pal’tó 'palitu'
Saksa või vene keele kaudu laenatud sõna on algselt pärit prantsuse keelest, prantsuse paletot 'palitu'. Vene keele vahendusel on saadud murdesõnad paltu, palto. Eesti keelest on laenatud eestirootsi páleto, pálito 'mantel'.

prantsuse 'teatud Lõuna-Euroopa rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
○ rantsuse
← alamsaksa franzōs 'prantsuse'
← saksa Franzose 'prantslane'
Mõjutada on võinud ka vene keel, vrd vene francúz 'prantslane'.

siiras : siira : siirast 'avameelne, otsekohene; ehtne, puhtsüdamlik'
Keeleuuenduse ajal loodud tehistüvi. Impulss-sõnaks on võinud olla prantsuse sincere 'otsekohene, siiras' või vene mrd širyj 'otsekohene, avameelne, ehe'.

sinel : sineli : sinelit 'vormipalitu, millel on mahapööratud krae, sügav seljavolt ja põõn'
← vene šinél' 'sinel'
Vene tüvi on pärit prantsuse keelest, ← prantsuse chenille 'meeste hommikumantel'.

taunima : taunida : taunin 'hukka mõistma, laitma'
Keeleuuenduse ajal loodud tehistüvi. Impulss-sõnad on võinud olla prantsuse damner 'needma, hukka mõistma' ja saksa verdammen 'hukka mõistma, taunima; ära needma'.

tiisikus : tiisikuse : tiisikust 'tuberkuloos'
○ tiiskus, tiisik, kiiskus
? ← ladina phthisicus 'tiisikushaige'
Kuna meditsiinikeel on olnud ladina keel, siis on mõeldav mõne üldlevinud termini laenumine otse sellest keelest. Tuberkuloos on olnud väga levinud haigus ning surma põhjus. Ladina keelest laenamisel on eesti keeles haigust hakanud tähistama algselt selle põdejat märkiv sõna (haiguse ladinakeelne nimetus phthisis laenuallikaks häälikuliselt ei sobi). Tõenäolisemalt on sõna laenatud siiski mõne vahenduskeele kaudu, kuid otsest laenuallikat ei ole õnnestunud leida. Oletus, et laenuallikaks on prantsuse phtisique 'tiisikushaige', ei ole kuigi usutav. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tīskoṣ 'tiisikus'.

tuur3 : tuuri : tuuri 'millegagi tutvumiseks v mingiks asjatoimetuseks kuskil käimine, käik v sõit (lähtepunkti tagasitulemisega); mitmepäevased jalgrattavõistlused; ringjoone v seda meenutava kõverjoone kujuline liikumine, ring; terviklik osa tantsust, ringikujuline tantsimine, tantsuring'; kõnek 'pööre (mootoril)'
← saksa Tour 'väljasõit, matk, retk, ringreis; (tantsu)tuur, tiir, ring; pööre (nt mootoril)'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt prantsuse keelest, ← prantsuse tour 'ringikujuline liikumine, pööre; käik, sõit; tantsutuur'.