[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kribisema : kribiseda : kribisen 'heledat, teravavõitu nõrka krabinat andma' ribin
● ? liivi ribbõ 'lotendada, laperdada'
? vadja kripisä 'kriuksuda; krudiseda; kriiksutada'
soome ripistä 'rabiseda; krabiseda; praksuda'
? isuri kribissä 'kriuksuda, nagiseda'
? Aunuse karjala ribištä 'lohiseda; pudeneda'
? lüüdi ribištä 'lohistada; lohiseda'

kärisema : käriseda : kärisen 'katki, lahti rebenema; ebapuhast ragisevat kõla andma; tärisema, särisema; käredalt rääkima'
◊ käre, kärr
● liivi kärīkšõ 'praksuda'
vadja kärisä 'käriseda, kähiseda; ragiseda'
soome kärinä 'kärin'; käreä 'käre'
vepsa käŕed 'käre, kuri, vihane'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kirisema, lärisema, särisema, tärisema, värisema, kärts. Vt ka kära, kärkima.

lagisema : lagiseda : lagisen 'lühikesi kajavaid helisid kuuldavale laskma'
◊ plagama, plagisema
● vadja plakisa 'naksuda, plaksuda; pladiseda, pahiseda'
vepsa plakutada 'pragiseda, praksuda; koputada; nipsu lüüa, laksutada'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades ladisema, logisema, lugin, nagisema, pagisema, ragisema. Vt ka laga2.

loksuma : loksuda : loksun '(vedeliku kohta:) korduval edasi-tagasi liikumisel kuuldavalt paiskuma; liiga avarana v lõdval olevana edasi-tagasi liikuma; aeglaselt ja loginal sõitma'
◊ klõks, lõks, plõksuma
● liivi loks 'löök', klõkšõ 'sulgeda; luksuda'
soome loksua 'loksuda, lõtkuda, praksuda'
isuri loksuttaa 'häälekalt juua'
karjala lokšoa 'loksuda, lõtkuda, kolksuda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades laks, luksuma, lokk2, nõksuma, pliks. Eesti keel on võinud mõjutada läti murdesõna slekžas tähendust 'hiirelõks'.

pagisema : pagiseda : pagisen '(kergelt) plagisema, nagisema'
◊ pagi
● Salatsi liivi pagat 'rääkida'
vadja pakisa 'pragiseda, praksuda'
soome pakista 'vestelda; lobiseda'
Aunuse karjala paišta 'rääkida, vestelda; hukka mõista, laita'
lüüdi pagišta 'rääkida, vestelda'
vepsa pagišta 'rääkida, vestelda'
? Lule saami pāhko 'sõna'
? Kildini saami pa´ggeδ 'tülitseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lagisema, nagisema, ragisema, pugima. Saami vasted võivad olla vanad läänemeresoome laenud. Vt ka pagu1, pakatama.

paukuma : paukuda : paugun 'valju lühikest ja teravat müra kuuldavale laskma'
● liivi poukõ 'otsa saada, kärvata; paugutada; lõhkeda, praguneda'
vadja paukkaa 'paukuda, raksuda'
soome paukkua 'paukuda; mürtsuda'
isuri paukkaa 'paukuda; mürtsuda'
Aunuse karjala paugua 'müristada, mürtsuda'
lüüdi paukine̮h, paukune̮h 'paukumine'
vepsa poukta 'praksuda, paugutada, paukuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pauk, paok 'pauk' (← pauk).

praksuma : praksuda : praksun 'lühikest teravat heli kuuldavale laskma' raksama

ragisema : ragiseda : ragisen 'madalat mürataolist heli andma v tekitama; praksuvat, kärisevat kõrvalheli andma'
◊ kragisema,pragama,pragisema
● vadja prakisa 'ragiseda, pragiseda, praksuda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rigisema, rogisema, rägisema, rögisema, lagisema, nagisema, pagisema. Vt ka rahe1 ja tragi1.

raksama : raksata : raksan '(lühikest järsku heli tekitades) hooga lööma, murdma, põrkama; järsult, ütlema, kähvama'
◊ kraksuma, praksuma
● liivi krakšõ 'raksatada, praksuda', prakšk 'praksuda, pragiseda'
vadja praksaa 'praksuda'
soome raksua 'raksatada, prõksatada, krõpsatada'
karjala raksahella 'krõpsatada; krabiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rõksuma, räks, naksama. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud.

ribin : ribina : ribinat 'nõrk krabin, kribin; sebimine'
◊ kribisema, ribelema
● liivi ri’bbõ 'lotendada, laperdada'
? vadja kripisä 'kriuksuda; krudiseda; kriiksutada'
soome ripistä 'rabiseda; krabiseda; praksuda'
? isuri kribissä 'kriuksuda, nagiseda'
Aunuse karjala ribištä, rivištä 'variseda, pudeneda; lohiseda'
lüüdi ribištä 'lohiseda, ripneda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas riipima. Vt ka ribevil.

rudisema : rudiseda : rudisen 'hõõrdumisel tekkivat heli kuuldavale laskma'
◊ krudisema
● vadja rutisa 'rudiseda, krudiseda; krõmpsuda', krutissa 'rudiseda, krudiseda'
soome rutista 'ragiseda, praksuda; nagiseda, naksuda; viriseda, nuriseda, kaevelda'
isuri rudissa 'rudiseda, krudiseda'
Aunuse karjala rudžišta 'rudiseda, krudiseda; viriseda, vinguda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

rägisema : rägiseda : rägisen 'krägisema, rigisema, ragisema'
◊ krägisema, räga-1, räga2, rägu
● vadja präkisä 'pragiseda, praksuda; rääksuda, (inimese kohta) kädistada; toriseda'
soome van srmt räkistä 'lobiseda, lorada; kädistada, kätsatada'
Aunuse karjala rägis- 'kisada, röökida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades ragisema, rigisema, rogisema, rögisema, kägisema.

sirisema : siriseda : sirisen 'heledat vibreerivat heli tekitades voolama või langema; häälitsema'
● liivi tširīkšõ 'siristada, sädistada; pragiseda, praksuda'
vadja sirisä 'siristada, siriseda'
soome siristä 'siristada, siriseda'
isuri sirissä, tširissä 'siristada, siriseda'
Aunuse karjala čirištä 'pragiseda, säriseda (praadimisel); siristada'
lüüdi ťš́irižöü (oleviku ains 3P) '(rohutirts) siristab'
vepsa čiraita 'säriseda (rasva kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sorama, surisema, kirisema, lira, nirisema, pirisema, tirisema, virisema, sidistama, sisisema.

särisema : säriseda : särisen 'kerget praginat meenutavat heli kuuldavale tooma'
○ lõunaeesti tsärisem(m)ä
● ? liivi tšärīkšõ 'pragiseda; sahiseda'
vadja šarisa 'kahiseda, sahiseda, krabiseda'
soome säristä 'ragiseda; krigiseda; käriseda'
isuri tšärissä 'praksuda; säriseda; ragiseda; krigiseda'
Aunuse karjala särištä 'väriseda'
lüüdi šäräitä, šärištä 'väriseda, vabiseda, lõdiseda'
vepsa säraita 'väriseda, vabiseda, lõdiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas särama. Lähedane tüvi on nt sõnades kärisema, lärisema, tärisema, värisema, särtsuma, sädistama. On arvatud, et tähendusi võib olla mõjutanud vene žárit’ 'praadima, küpsetama; kõrvetama'.