[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kramm : krammi : krammi 'kriimustus, täke'
○ ramm
← alamsaksa schram 'lõhe, pragu'

longuma : longuda : longun 'lõdvalt rippu vajuma'
● soome (k)lonkkua 'loksuda, lõtkuda, kõikuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Sama tüve vasted võivad olla soome longota 'lahti tulla, eralduda; avaneda', isuri longuttaa 'praokile avada, paotada', Aunuse karjala longata 'lahti lüüa', lüüdi longaińe '(ukse)pragu' ja võib-olla ka vepsa longoitez '(maa)lihe; järsak'. Vt ka lõnkuma.

lõhe : lõhe : lõhet '(hrl suurem, sügavam, laiem) pragu' lõhkema

lõvi1 : lõve : lõve 'gaaside vahetust võimaldav (piklik) ava puukoores'
○ kirderanniku lovi
? ← algskandinaavia *kloƀā
vanaislandi klofi 'pragu, lõhe', fjallaklofi 'org, sisselõige mäestikus'
vanarootsi klovi 'lõhutud oks, teivas, puu; lõhe'
? ← alggermaani *lawwō
vanaislandi logg 'vaadi põhi, täke (sisselõige põhjas tünnilaudade paigutamiseks)'
vanarootsi lagg 'vaadi põhi, täke (sisselõige põhjas tünnilaudade paigutamiseks)'
● soome lovi 'lõhe, pragu, täke'
isuri lovi 'lõhe, mõra'
Kõige tõenäolisemaks on peetud skandinaavia laenu võimalust. Vt ka lõge.

mõlu : mõlu : mõlu 'vigastuse kohal elavasse puidusse sissekasvanud surnud puit v koor'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on mõra. Murretes on kasutusel ka mõru 'pragu, lõhe'.

mõra : mõra : mõra 'kitsas, hrl mitte läbiv, mitte sügavale ulatuv pragu'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

pagu1 : pao : pagu (põhisõnana mitmesuguste mineraalide vananenud nimetustes)
Kasutatud liitsõnades, nt põldpagu, raskpagu, sulapagu. On arvatud, et võib olla tuletis sõnast pagisema mineraalide pragunemisel tekkiva pragina järgi. Teisalt võiks olla sama tüvi mis murdesõnas pagu 'pragu, lõhe', mille vasted on liivi pa'g 'pragu', soome pako 'pragu, lõhe, rebend, mõra' ja võib-olla ka karjala pako liitsõnas silmäpako 'võrgu viga, rebend'.

pilu : pilu : pilu 'kitsas piklik väljalõige, ava v pragu'
● vadja pilu 'pragu; tikand'
isuri pilud (mitm) 'tikand'
vepsa pilu 'pragu'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et sama tüve vasted võivad olla soome pillu '(naise, emaslooma) suguelund' ja karjala pillu '(naise, emaslooma) suguelund', aga see on üsna ebatõenäoline. Vt ka pilak.

pragu : prao : pragu '(kitsas) lõhe, pilu, mõra'
← balti
leedu spraga 'pragu, pilu, lõhe, lünk'
läti spraga 'lahtine koht (aias, jääs)'
● vadja rako 'pragu, pilu, lõhe, lahvandus'
soome rako 'pragu, lõhe, mõra; vahe(maa)'
isuri rago 'pragu, lõhe, jääpragu'
Aunuse karjala rago 'pragu, lõhe'
Vt ka prigu.

prigu : prigu : prigu 'väike pragu, vaoke vms'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi, rigisema tüve variant. Teisalt võib olla häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul tekkinud variant tüvest pragu.

rõme : rõme : rõmet mrd 'vaoke, konarus'
● ? soome van srmt rima 'pragu, pilu, mõra, lõhe'
On oletatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi.

vuuk : vuugi : vuuki 'ehitise osade vahekoht'
← saksa Fuge 'pragu; jätkukoht, vuuk; põkk'