[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

abajas : abaja : abajat 'sügavale maasse ulatuv väike madal laht; sügav jõekäär; mäda maakoht'
← alggermaani *aƀan-, *aƀjōn-
vanaislandi efja 'jõekäär; mudane pinnas, mülgas'
vanarootsi æfja 'pori, muda'
rootsi mrd ave 'madal kitsas laht suurema veekogu juures'
● vadja apaja 'abajas; kalapüügikoht, loomusekoht (meremadalal)'
soome apaja 'loomusekoht; noodavedu; saak, loomus'
isuri apaaja 'noodaveokoht'
Aunuse karjala abai 'kalapüügikoht; noot, loomus'
lüüdi abai 'loomus; noodaveokoht'
vepsa abai 'kalapüügikoht; noodavedu, loomus; väike laht'
saami vuohppi 'kitsas laht'
Vt ka aba-2.

kirs : kirre : kirt 'õhuke jääkord; kelts'; mrd 'kelme, kirme'
← balti
leedu skirsti 'peituma, varjuma; parkuma'; apskirsti 'jäätuma'
● liivi kirt, kirk 'väga õhuke jää'
vadja kirsi (omadussõna jää kohta)
soome kirsi 'kirs, kelts'
isuri kersi 'kirs, kelts'
Aunuse karjala kirzi 'kirs, kelts; paks pori'
lüüdi kirž, kirz(i) 'kirs, kelts'
On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille vaste on idahandi kärtǝγ 'jääkoorik hangel', see on häälikuliselt kaheldav. Vt ka kelts.

lampkast : lampkasti : lampkasti 'maa sisse ehitatud mustusekast (reoveetorustikus)'
← saksa Schlammkasten 'anum, ruum muda, rooja kogumiseks'
Saksa allikas on liitsõna: Schlamm 'märg pehme soga, muda, pori' + Kasten 'kast'. Varem on laenatud liitsõna teise osise alamsaksa vaste, kast.

lamu : lamu : lamu mrd 'meremuda'
○ lammu
? ← alamsaksa slam 'muda, pori'
? ← saksa Schlamm 'muda, pori'
Laentüvi võib olla segunenud häälikuliselt ajendatud tüvega lämu.

liga : liga : liga '(kleepuv) mustus, kõnts'
← alggermaani *slīka-z
vanaislandi slíkr 'lima kalanahal'
alamsaksa slīk 'muda, pori'
● ? liivi liegā 'pori, muda'
soome lika 'mustus; kõnts, sopp'
isuri liga 'pori, muda'
Aunuse karjala liga 'pori, muda'
lüüdi ľiga 'mustus; kõnts, sopp'
Tüvi on küll murretes levinud, kuid kirjakeelde võib olla soome keelest laenatud. Vt ka ligu.

lima : lima : lima 'paks kleepuv aine loom- ja taimorganismis'; mrd 'meremuda'
← alggermaani *slīma-
vanaislandi slīm 'lima, röga'
vanarootsi slīm 'lima, röga'
● liivi limā 'lima, mustus'
vadja lima 'lima, ila; konnakudu; kõnts, muda'
soome lima 'lima, röga'
isuri lima 'lima, röga'
karjala lima 'liiv; muda, pori; rähm; jõgitakjas (Sparganium)'
? lüüdi limaita 'võbiseda, õõtsuda (nt konnakudu v kisselli kohta)'
vepsa ńima 'muda, lima, soga'

läga : läga : läga 'vedel pori, löga; vedel virtsataoline sõnnik'
◊ pläga
● soome mrd läkä 'lima, röga, tatt'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades loga, logisema, löga, pläkerdama. Vt ka läkk, laga1.

läkk : läku : läkku mrd 'läga, pori'
← eestirootsi λlæk̲ 'adru (Fucus)'
Mõjutada on võinud ka läga. Eesti keelest võib olla laenatud läti ļeka 'pehme kleepuva aine tomp'.

löga : löga : löga 'püdel mass, sodi, pori, lödi'
◊ plöga
● soome mrd lökä 'lima, röga; mustus, sopp; muda; vedel väljaheide'
karjala lökä 'lima, röga, tatt, ila'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas läga, löma. Vt ka laga1.

mant : mandi : manti van 'piima koor'
← alamsaksa smant '(piima) koor'
← saksa Schmant 'mustus, pori'; mrd '(piima) koor'
Eesti keelest võib olla laenatud soome mrd mantti 'koor'.

muda : muda : muda 'veekogu põhja peeneteraline rohkete taime- ja loomajäänustega sete; pori'
← alggermaani *muđđa-, *muđđōn-
rootsi modd 'pori; lörts'
alamsaksa mudde, modde 'muda, pori'
← alggermaani *muþa-
vanaislandi moð 'heinapebred; seeme, vili'
● liivi mudā 'adru'
vadja muta '(soo-, turba)muda; pori; muld; turvas'
soome muta 'muda; pori, löga'
isuri muda 'muda'
Aunuse karjala muda 'muda, kõnts'
lüüdi muda 'muda (järve põhjas, rannal); muld'
vepsa muda 'muda'
saami mođđi 'muda; pori'
ersa moda 'maa'
mokša moda 'maa'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi muta, måta, moda 'muda, pori; adru, kuivanud lehed jms; lörts'.

muld : mulla : mulda 'maakoore pindmine kobe kiht, millesse kinnituvad taimede juured'
← alggermaani *mulđō
vanaislandi mold 'maa(pind), pinnas'
vanarootsi muld 'maa(pind), pinnas'
gooti mulda 'tolm'
● liivi mūlda 'muld'
vadja multa 'muld; pori; savi'
soome multa 'muld'
isuri mulda 'muld'
karjala multa 'muld, maa'
lüüdi muld 'muld'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi mulld 'kartuleid muldama' (← muldama).

padinad : padinate : padinaid (mitm) 'naeltega puutallad jääl käimiseks'
← rootsi patina 'pori ja märja eest kaitsev jalanõu, mis koosnes puittallast ning kahest kontsast ja kinnitati hrl rihmadega jalalaba külge'
← soomerootsi patin 'naeltega puutald jääl käimiseks'
Rootsi keelest laenatud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina patinus 'tuhvel'.

pask : pasa : paska 'vedel väljaheide'; mrd 'pori, muda, liga'; kõnek 'mustus, roppus, räpp'
● liivi paskā 'vedel pori, sõnnik, mustus'
vadja paska 'vedel väljaheide; halb, vilets, kuri; räbu, puru; kurat, paharet'
soome paska 'vedel väljaheide'
isuri paska 'vedel väljaheide; (raua) räbu; paha, nurjatu'
Aunuse karjala pasku 'vedel väljaheide; sõnnik'
lüüdi pask 'vedel väljaheide'
vepsa pask 'vedel väljaheide'
saami baika 'väljaheide; mustus'
ersa pśkiźems 'roojama, kõhulahtisuse käes kannatama'
mokša pəśkiźəms 'roojama, kõhulahtisuse käes kannatama'
mari puškeδaš 'roojama, kõhulahtisuse käes kannatama'
handi paś 'väljaheide, sõnnik'
mansi poś 'kõhulahtisus'
ungari fos 'kõhulahtisus'
Soome-ugri tüvi.

pori : pori : pori 'vesine kleepuv pinnas'
● ? liivi bo'ŗ 'uss, vihmauss'
vadja poro 'leelisvesi, tuhavesi'
soome poro 'tuhk; raba, sete, (kohvi)paks'
isuri poro 'prügi, tuhk; leelisvesi, tuhavesi'
Aunuse karjala poro 'lehelis'
lüüdi poro 'lehelis'
vepsa poro 'lehelis'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võib olla sama tüvi mis sõnas porisema. Kaugemate sugulaskeelte vasted on ilmselt rööpselt kujunenud tüved: mansi pors 'prügi, sodi', ungari por 'tolm; pulber; põrm', kamassi pшre 'liiv, leetseljak', bor 'suits, tolm'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt türgi pur 'helbeline tuhk', mongoli bor 'tolm, liiv'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi påre 'jääsupp, lobjakas'.

porisema : poriseda : porisen 'rahulolematult, pahuralt lausuma, torisema; põrisema'
◊ porr,porrama,põrama,põruma
● liivi borātõ 'müristada', bõrīksõ 'pomiseda, mõmiseda'
vadja borisa 'poriseda, toriseda', börätä 'möirata; ammuda', bõrisa 'piriseda, sumiseda; põriseda'
soome porista 'podiseda; soliseda; pomiseda'
karjala porissa 'soliseda; lobiseda'
lüüdi poro- liitsõnas porokel 'aisakell'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades parisema, pirisema, purisema, norisema, pobisema, pomisema, posima, põrkama, võrama. Vt ka pori, põrk, põrpima.

raba2 : raba : raba 'suuremate soomassiivide keskosas asuv pidevalt kasvava turbasamblaist kattega ning vähelagunenud turbalasundiga, ümbruse pinnast kõrgem ala, kõrgsoo'
● liivi rabāt-sūo (heinamaa nimi)
soome rapa 'pori, sopp'; mrd 'soomuda'
Tõenäoliselt sama tüvi mis raba1, varakult eristunud tähenduses. Eesti keelest võib olla laenatud soome mrd rapa 'pehme, soine maa'.

rekk : reki : rekki mrd 'lohakas, räpane, solgutatud (hrl kassi kohta)'
? ← alamsaksa dreck 'mustus, saast, pori, sõnnik'
? ← saksa Dreck 'mustus, saast, pori, sõnnik'
Võib ka olla häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedase läänemeresoome tüve vasted on soome retku 'laaberdis, logeleja, joodik; lotendavad riided, räbal, kalts', isuri retku 'räbal, näru, kalts [?]' ja Aunuse karjala retkotta- 'vedelda, lösutada'; lähedane tüvi on ka murdesõnas räga 'röga, tatt; mustus' ja röga.

reo 'kurivaim, mait, raip (kirumissõna)'
◊ reostama
Võib olla sama tüvi, mis sõnas rive. Teisalt võib olla läänemeresoome tüvi, mille vasted on soome mrd retu 'lehetäi, kirp, toomingavõrgendikoi vastne', isuri redu 'pori', Aunuse karjala redu 'pori; (mitm) päramised', lüüdi redu 'mustus, saast; päramised' ja vepsa redu 'pori'. Vt ka paharet.

roe : rooja : rooja 'väljaheide, ekskrement'
● vadja rooja 'pori, muda, mustus; porine, räpane, must; (mitm) päramised'
soome ruoja 'kurivaim, sunnik, lurjus'; mrd 'pori, muda, mustus'
isuri rooja 'mustus, sopp, rämps'
karjala ruoja 'säärane, nurjatu'
Läänemeresoome tüvi.

ropp : ropu : roppu 'väga räpane; puhtust mittepidav; sündsustunnet jämedalt riivav, rõve, häbitu; ebatavaliselt suur, tugev vms'
● liivi roppi 'jäme, rohmakas; räpane, ropp; väga halb'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi, mille tähendust on mõjutanud saksa grob 'jäme; tahumatu, rohmakas; raske, ränk (nt vea kohta)'. Lähedane tüvi on nt soome mrd ropa 'tolm, mustus, pori'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi råppat 'räpane, ropp, hooletusse jäetud' ja soome mrd roppu 'inetu, ropp'.

rääm : rääma : rääma 'tolm, pori vm mustus; räga, padrik'
◊ kräämuline
● soome räämä, rääme 'rähm, silma eritis'
isuri räämü, räme 'rähm, silma eritis'
Aunuse karjala reämeä (osastav) 'rähm, silma eritis'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rähm ja raamas.

soop2 : sooba : soopa mrd 'kevadel ja sügisel üleujutatav vesine maa; pori, sopp'
Võib olla sama tüvi mis soop1 piltlikus tähenduses või on mõjutanud sopp1.

sopp1 : sopa : soppa 'pori, muda'; mrd 'lumelörts'
● liivi sopā 'lume ja vee segu; jääkoorik'
soome mrd soppa 'lobjakas, lörts (teel); pori, kõnts'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnades sobi ja/või soperdama. Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi såpp liitsõnas snio-såpp 'lobjakas, lumelörts'. Vt ka soop2.

tohm : tohmi : tohmi 'rumalavõitu, kohtlane'
● soome van srmt tohma 'pori, muda'; mrd tohmero 'lobjakane, raskesti käidav; niisugune tee'
Aunuse karjala tohmu, tohmero 'joove, viinauim; unisus; kerge nälja- või külmatunne'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.