[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 5 artiklit

karge : karge : karget 'karastav, värskendavalt mõjuv; puhas, selge; karm, range; värske, närtsimata; kõva'; mrd 'kibe, kange'
karastama
vadja karkõa 'kibe, mõru'
soome karkea 'kare, krobeline; jäme (koostiselt); hõre; umbkaudne; tahumatu, rohmakas; labane, nilbe'; mrd 'kibe, mõru'
isuri karkia 'kibe, kange; kare, krobeline'
Aunuse karjala kargei 'kibe, mõru, kange; murettegev, raske, valus; jäme, solvav'
lüüdi karged 'kibe, mõru'
vepsa karged 'kibe, mõru'
Tõenäoliselt tüve kare1 variant. Teisalt on arvatud, et tüve läänemeresoome vasted on soome karu 'viljatu; lahja; tühi; kehv', Aunuse karjala karu 'nõrk, vilets; kurat' ja lüüdi karu 'halb, vilets; haige; kurat', see tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *karō, mille vaste on gooti kara 'mure, vaev'. Mõlemal juhul võib tähenduses 'kibe, mõru, kange' olla tegemist eri päritolu homonüümiga. Veel on tüve peetud läänemeresoome-permi tüveks, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi gi̮reź, greź 'pooltoores (nt kartul)' ja komi gi̮ri̮ś 'jäme, suur'. karastama on läänemeresoome tuletis. Vt ka karask.

käbar : käbara : käbarat kõnek 'käsi'
● ? liivi gäbaļi 'pooltoores'
vadja tšäpälä 'käpp'
soome käpälä 'käpp; käbar'
isuri käppäälä 'käpp'
Aunuse karjala käbäl 'käpp; käbar'
lüüdi käbäl 'käpp'
vepsa käbäl 'käpp'
Võimalik, et vana tuletis tüvest käpp.

nätske : nätske : nätsket 'kleepjalt sitke; tainjas, kobeduseta; poolmärg, niiske'
liivi nätski 'pooltoores, halvasti küpsenud (leiva kohta)'
soome mrd nätsäkkä 'niiske, vesine; savine (pinnase kohta)'
Aunuse karjala ńäčäkkö 'niiske, vesine (pinnase kohta); pooltoores, halvasti küpsenud; jonnakas'
vepsa ńäčäk 'pooltoores, halvasti küpsenud (leiva kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnas nätsuma. -k- on ilmselt vana liide. Lähedane tüvi on ka vadja ja isuri keeles, vadja nättši 'nätske (leiva kohta)' ja isuri nätki 'nätske (leiva kohta)'.

raag-2 liitsõnas raagnahk 'kuivatatud parkimata nahk; alumiiniummaarjaga pargitud ja pärast kuivamist rasvaga töödeldud nahk'
algskandinaavia *hrāwa-
vanaislandi hrár 'toores'
rootsi 'toores; töötlemata; rõske; jäme, jõhker, tahumatu'
liivi rōgõ liitsõnas rōgõ-mīez 'jäme inimene, mühakas'
vadja raaka 'toores'
soome raaka 'toores; töötlemata; jõhker, metsik, tahumatu'
isuri raaga 'toores'
karjala roaka 'toores'
vepsa rag 'metsik, mets-'
Murretes on tüvi tuntud iseseisva sõnana tähenduses '(pool)toores'. Vadja vaste võib olla soome keelest laenatud. Vt ka rahke.

rahke : rahke : rahket mrd 'poolkeenud, pooltoores, poolkõva'
On oletatud, et võib olla sama tüvi mis murdesõnas rahk 'rähk, sõmer, kruus', see tüvi on rahu1 variant. Teise arvamuse järgi võib tüvi olla sama mis murdesõnas rahk 'rähm; hallitus; puust mahla järel erituv valkjas vedelik', see tüvi on tõenäoliselt germaani laen, ← alggermaani *dragjō, mille vasted on vanaislandi dregg 'sade, sete; mustus' ja rootsi drägg 'pära, sade, sete', teiste läänemeresoome keelte vasted on vadja rahka 'kohupiim', soome rahka 'kohupiim; turvas, turbasammal, turbaraba; kärn, koorik; sade'; mrd 'soolakiht; vaht; higi', isuri rahka 'kohupiim', karjala rahka 'kohupiim' ja vepsa rahk 'kohupiim'. Kolmandaks on tähendust arvestades oletatud, et võib olla variant murdesõnast raage 'pooltoores', mis on tuletis tüvest raag-2.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur