[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kalev2 : kalevi : kalevit 'viltja pinnaga villane tugevasti vanutatud riie'
? ← alamsaksa Garlefes want 'Garlefe (Gardelegeni) kangas, kalev'
On ka arvatud, et sama sõna mis kalev1 eristunud tähenduses; sel juhul oletatud esialgsest tähendusest 'tugev' on kujunenud ühelt poolt tähendus 'tugev mees, hiid, vägilane', teiselt poolt 'tugev riie'.

kalm : kalmu : kalmu 'hauaküngas'; mrd 'surnuaed'
● liivi kālma 'haud; hauaküngas'
vadja kalmo, kalma 'hauaküngas; (hrl mitm) surnuaed'
soome kalma 'surm; surnu'; mrd 'manala; manala haldjas; (rahvausus) surnu poolt põhjustatud haigus, vähk; surnu silmis märgatav värvimuutus; pealiskiht, kile, hallitus; hauaküngas'
isuri kalmad (mitm) 'surnuaed'
Aunuse karjala kalmu 'haud; hauaküngas; surnuaed; surm'
lüüdi kalm(e͔) 'haud; hauaküngas'
vepsa koum 'haud; hauaküngas; (mitm) surnuaed'
? saami guolmmas 'kahvatu, kaame', guolbmat 'tõusta (kuu kohta)'
ersa kalmo 'haud'
mokša kalma, kalmə 'haud'
? neenetsi χalḿerᵊ 'surnukeha'
? eenetsi kamer 'surnukeha'
? kamassi kolmə 'surnu hing'
Läänemeresoome-mordva või koguni uurali tüvi. Kaheldav on oletus, et sõna võib olla uurali tuletis koolma tüvest. On ka arvatud, et germaani laen (sel juhul on samojeedi keelte sõnad teise päritoluga), ← alggermaani *skalman-, mille vasted on vanaülemsaksa scalmo 'taud' ja keskülemsaksa schalme 'katk, taud; surnukeha, raibe', või ← alggermaani *kalma-z, mille vaste on rootsi mrd kalm 'kivihunnik; vana hauaküngas'. Viimati nimetatud laenuallikat oletades peetakse sõna teistes läänemeresoome keeltes esinevates tähendustes 'haigus, surm, surnu' eri päritoluga tüveks.

kapsas : kapsa : kapsast 'köögivili ja söödakultuur (Brassica oleracea)'
○ kapust(as), kapst(as), kapus, kaapsus, kaapsas
← vene kapústa 'kapsas'
Murdevariandid peegeldavad sõna muganemisastmeid. Pikavokaalsed variandid võivad olla läti keelest laenatud, ← läti kāposti (mitm) 'kapsas', või vähemalt läti keele poolt mõjutatud.

kaudu 'mingist vahepunktist v kohast läbi (nt kuhugi minemisel); vahendusel, abil; mööda, pidi'; mrd 'mööda, möödas (kellestki v millestki); järgi, vastavalt, põhjal, alusel'
● liivi kouţ, kouţţõ, kouţi 'piki, läbi'
vadja kautta 'mööda, pidi; pärast, tõttu; (millegi) poolest'
soome kautta '(mõnest kohast) läbi; vahendusel, abil; (kellegi) nimel; läbi (mingi ajavahemiku)'; kausi 'periood; staadium; ajastu; hooaeg'
isuri kautta '(mõnest kohast) läbi; pärast, tõttu'; kaus liitsõnas kuukaus 'kuu (ajavahemik)'
Aunuse karjala kauti '(mõnest kohast) läbi; millenigi, saadik; pärast, tõttu'
lüüdi kauťi '(mõnest kohast) läbi, mööda; millenigi, saadik; pärast, tõttu'
vepsa kout, kaľt '(mõnest kohast) läbi; mööda, pidi; (kellegi) järgi, poolt, poolest'
saami guovdu 'keskele, keskel, keskelt; (kellegi) suhtes, vastu; vastu, ette'
Läänemeresoome-saami tüvi, mis iseseisva nimisõnana esineb nt soome keeles (soome kausi). Teised esitatud läänemeresoome keelte vasted on selle tüve osastava käände vormid. kaudu on osastava käände vorm vanemas murdekeeles registreeritud tuletisest kaud 'suund, tee'.

kihl : kihla : kihla 'pant, pantlepe; (mitm) peiu kingitused mõrsjale; abielukokkulepe, abielu eelleping'
◊ kihelkond
← alggermaani *gīsla-z
vanaislandi gísl 'pantvang'
vanarootsi gīsl 'pantvang'
vanaülemsaksa gīsal 'pantvang'
● liivi kī’l 'pant; kihlus'
vadja tšihla 'kihlus'
soome kihla 'peigmehe poolt pruudile antav kihlapant, hrl sõrmus; kihlus, kihlusaeg'; mrd 'kihlvedu'
isuri kihlois 'kihlatud'
Aunuse karjala kihlat (mitm) 'kihlvedu; kihlapant; kihlus'
lüüdi kihl(e͔) 'kihlvedu; (mitm) kihlapant; kihlus'
vepsa kehl väljendis iškta kehl 'kihla vedada'

liist : liistu : liistu 'kitsas piklik, hrl õhuke ning vähemalt ühelt poolt tasane puidust, metallist vm materjalist kinnitus- v kaunistusriba; õhuke lõik'
← alamsaksa liste 'liist, latt, ääris'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi līst '(kingsepa)liist'.

link : lingi : linki 'ust v väravat sulgev (ühelt poolt lapatsi vajutusega tõstetav) metallist pide'
○ klink
← alamsaksa klinke, klenke 'ukselink, riiv'

mööda 'piki; piires, ulatuses; (seoses löömisega) vastu; millegi kohaselt; viltu, märgist kõrvale; ajaliselt tahapoole, seljataha'
◊ mõõn
● liivi mīedõ, mǖödõ 'mööda; piki'
vadja möö 'mööda, piki; vastu; järgi, järele, kohaselt'
soome myötä 'poolt; koos, samaaegselt, jooksul, tõttu'
isuri mööd 'mööda, piki'
Aunuse karjala müödäh 'piki, kõrval(e); järel'; müö 'mööda, piki'
lüüdi müö 'mööda, piki; järgi; tõttu; jaoks'
vepsa mödha 'taga, järel, kannul'
saami maŋŋe 'taga-, järel-'
ersa mejľe 'hiljem; järele, järel'
mokša meľä 'hiljem; järele, järel'
mari möŋgö 'koju', möŋgeš 'koju; tagasi'
? komi mi̮śt, mi̮sťi '(teatud aja) järel'
? idamansi mänt, mäntəl 'piki, läbi, mööda; jooksul'
? läänemansi mäńti, mäńtəl 'piki, läbi, mööda; jooksul'
ungari meg 'ja, ning; aga, ent', még 'veel', mögé 'taha'
Soome-ugri tüvi. Vt ka möönma.

papp1 : papi : pappi 'apostliku õigeusu vaimulik'; kõnek 'kirikuõpetaja'; van 'paganlike jumalate kultusega seotud isik'
← vanavene popŭ 'vaimulik'
● liivi päp 'kirikuõpetaja, pastor'
vadja pappi 'preester, apostliku õigeusu vaimulik; haldjas'
soome pappi 'pastor, kirikuõpetaja; preester'
isuri pappi 'preester, vaimulik'
Aunuse karjala pappi 'preester, vaimulik'
lüüdi papp 'preester, vaimulik'
vepsa paṕ 'preester, vaimulik'
Teise seletuse järgi on tüvi laenatud lääne poolt: eesti ja liivi keelde alamsaksast, ← alamsaksa pape 'vaimulik', ning soome ja karjala keelde skandinaavlastelt, tüvest, mille vasted on vanaislandi papi 'vaimulik', vanarootsi papi 'preester'. Hiljem on laenatud vanavene tüve vene vaste, popp.

pool1 : poole : poolt 'murdarv üks kahendik; keskkoht; millegagi võrreldes kaks korda (suurem, väiksem vms); kaheks jaotatava eseme vm üks osa'
● liivi pūoļ 'üks kahendik; pool, külg'
vadja pooli 'üks kahendik; kesk-; pool, külg; kant, maanurk'
soome puoli 'üks kahendik; pool, külg; suund'
isuri pooli 'üks kahendik; suund, kant'
Aunuse karjala puoli 'üks kahendik; pool, külg; keskpaik'
lüüdi puoľi 'üks kahendik; pool, külg'
vepsa poľ 'üks kahendik; suund, kant; pool, külg'
? ersa pola 'abikaasa (sageli mees); (hrv) osa'
? mokša pola 'abikaasa (sageli mees); (hrv) osa'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Varem on arvatud, et tüve variant võib olla kaugemate sugulaskeelte samatähenduslikes eesvokaalsetes sõnades, peel. On oletatud, et tüvi võib olla indoeuroopa (baltoslaavi) laen, ← tüvi, mille vaste on nt vene pol 'pool; põrand; sugu, sugupool'. Tuletis pooldama on laenatud keeleuuenduse ajal soome keelest, ← soome puoltaa 'pooldada, toetada'.

praaseldama : praaseldada : praaseldan 'prassima'
Võib olla prassima tüve variant, mida on võinud mõjutada alamsaksa prasselen 'pidevat müra, kära tekitama, kolistama, lärmama', saksa prasseln 'ragisema, pragisema, rabisema', rootsi prassla 'krabistama; sahisema, kahisema', van srmt brassel 'raksatus, ragin, mürin; lärm, kära, müra'. Teiselt poolt on võinud mõjutada murretes levinud vene laenud pra(a)snik 'pidu, püha', prasnitama 'pidutsema' (← vene prázdnik 'pidu; püha', prázdničat’ 'pidutsema; logelema'). Murretes on ka variandid praseldama, prasseldama.

reenama : reenata : reenan 'ära määrima, mustama, rikkuma'
◊ rõõnama
← soome rienata 'pilgata, häbistada, rüvetada'; riena 'pilkamine, teotus, rüvetus; kurjade vaimude poolt põhjustatud haigus (rahvausus); häda, takistus'
Sõna on laenatud kirderannikumurretesse ja nende naabermurrakutesse, kust see on toodud kirjakeelde. rõõnama on murdevariant, mis on kirjakeeles kasutusele võetud uues tähenduses.

soosima : soosida : soosin 'toetama, poolehoidu tundma, poolt olema'
← soome suosia 'soosida, eelistada; edendada, toetada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome keelest on laenatud ka tuletis soosik, ← soome suosikki 'soosik, lemmik'. Soome keele eeskujul on moodustatud tuletis soosing, vrd soome suosio, suosinta 'soosing, poolehoid'. Soome allikas on tuletatud soovima tüvest. Laenatud on teinegi sama tüve tuletis, soostuma.

toll2 : tolli : tolli 'importimisel v eksportimisel kaupadelt võetav maks; nende maksude määramise ja sissenõudmisega tegelev ametiasutus, kauba v pagasi kontrollimine selle asutuse esindaja poolt; vastava ametiasutuse töötaja(d), vastavat kontrolli teostav(ad) isik(ud)'
← alamsaksa tolne, tol(le)n, tol(le) 'toll'
Alamsaksa keelest on laenatud ka sama tüve tuletis, tölner.

tänav : tänava : tänavat 'ühelt v mõlemalt poolt majade, tarade vms piiratud (kõnniteedega varustatud) linna- vm asula tee'
◊ tanum
← algskandinaavia *tanχu-, *tanχwia-
vanaislandi tá 'kõvaks tallatud koht maja ees; aiaga ääristatud tee'
rootsi tå, tåg 'külatänav; mõlemalt poolt aiaga ääristatud tee; karjatänav; aiaga piiratud karjamaa (lauda lähedal)'
● vadja tanava 'tänav; (kinnine) siseõu'
soome tanhua 'karjaaed; karjatänav; õu; varjualune (karja jaoks)'
isuri tanvas, tanhava 'karjapidamishoone; talumaja majanduspool (kus ei elata); lauda, talli katusealune', tanava 'hoonetevaheline õu'
Aunuse karjala tahnut, tanhud 'karjaõu; laut, tall'
lüüdi tahn(e͔) 'varjualune (karja jaoks); ehitiste vaheline õu; laut'
vepsa tannaz 'laut; karjaõu'
Esisilbi a > ä on reeglipäratu vokaalimuutus, murretes esineb ka algupärase vokaaliga variante tanav, tanev.

üle 'millegi pealispinda mööda v selle kohalt kõrgemalt ühelt poolt teisele'
◊ üldine, üldse, üli-, üllitama
● liivi i’ļ 'üle; jooksul; eest'
vadja ülees 'üles, ülespoole'; üli 'üle, üleni'
soome ylä- 'üla-'; yli 'üle'
isuri ülä- 'üla-'; ülös, üllää 'üles'
Aunuse karjala üli 'üle, läbi'; ülen 'väga'
lüüdi ülen 'väga, liiga'; ülähän 'üleval'
vepsa üläh 'ülaosa'; ülez 'üles'
saami allin 'üleval, kõrgel'
ersa veľďe 'kaudu, abil'
mokša veľďä 'tõttu; abil; järgi'
mäemari βǝl- 'üleval, üles'
udmurdi vi̮l 'pind, pealmine osa; pealmine'
komi vi̮le̮ 'peale; üles'
? mansi alγa 'vastuvoolu, ülesvoolu'
neenetsi ńi’ 'peale'
eenetsi ńi’ 'peale'
nganassaani ńi 'peale'
sölkupi innä 'üles; peale'
kamassi nigində 'peale; üles'
Uurali tüvi. üllitama on 1920. aastatel kirjakeeles loodud reeglipäratu tüvemuutusega tuletis. Vt ka ülbe, üllas, üllatama, ürp.