[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hiis : hiie : hiit 'muistsel ajal pühaks peetud mets'
◊ hiid, hiigel-, iidne
● vadja iďjee- liitsõnas iďjee-mätši 'hiiemägi (kohanimi)'
soome hiisi 'hiis; metsavaim; põrgu; kurivaim, vanapagan, kurat'
Aunuse karjala hiiži 'raisk, kurat, pagan'
Läänemeresoome tüvi. Tüve algne tähendus oli arvatavasti 'matmispaik'. On peetud ka germaani laenuks, ← alggermaani *χīđiz 'metslooma koobas; tihnik, võpsik' või ← alggermaani *sīđōn- 'külg, pool'. hiid on *oi- tuletis tugevaastmelise tüve variandist, kus on püsinud algne *t. Sõnas hiiglane on toimunud reeglipäratu häälikuasendus -dl- > -gl-. Vt ka itu.

hilja 'ajaliselt lõpu pool; pärast tavalist v määratud aega'
← alggermaani *silē(ja)n-
gooti (ana-)silan 'rahunema, vaikima'
vanainglise sāl-nes 'vaikimine'
● liivi mrd īlig 'aeglane'
vadja iľľaa 'tasa, vaikselt, vagusi; aeglaselt; hilja'
soome hiljaa 'hääletult, vaikselt, tasakesi; nõrgalt; summutatult; kumedalt'; hiljainen 'vaikne, tasane; rahulik; sõnaaher; vähenõudlik'
isuri hiljaa 'vaikselt, hääletult'; hiljain 'vaikne, tasane'
Aunuse karjala hiľľu, hiľľaine 'vaikne, tasane; aeglane'
lüüdi hiľ 'vaikne, tasane; aeglane'
vepsa hiľľ 'vaikne, tasane; aeglane'

hui : hui : huid 'võrgunõel, piirits, ui'
◊ ui
● liivi vȯi 'hui'
soome hui 'pool, kääv'
Pite saami suojja 'pool, kääv'
udmurdi ši 'nõel, astel; teravik, tääk'
komi ši̮ 'oda; karuoda; tääk'
Läänemeresoome-permi tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi oi 'hui'.

hõlm : hõlma : hõlma 'eest lahti käivate riietusesemete üks esimene pool, ka nende alumine nurk'
← alggermaani *χelma-z
vanaislandi hjalmr 'kiiver'
vanainglise helm 'kiiver; kaitsja, kaitse, vari'
rootsi hjälm 'kiiver'
gooti hilms 'kiiver'
saksa Helm 'kiiver'
● liivi ȭlma 'hõlm'
vadja õlma 'hõlm'
soome helma '(särgi) alumine äär, saba; hõlm'
isuri helma 'rõiva alumine äär; hõlm'
Aunuse karjala helmu 'rõiva alumine äär, saba; hõlm; süli'
lüüdi helm 'hõlm'
Laenamise ajal võis germaani tüve tähendus olla laiem kui hilisematel tütarkeelte vastetel, sellele viitab vanainglise sõna tähendus.

karjala 'peamiselt Soomest ida pool elavale teatud läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
← soome karjalainen 'karjalane; karjala'
On andmeid, et sõna karjalane on 19. sajandil olnud tuntud ka tähenduses 'isur', mis osutab, et sõna võib osaliselt olla levinud isuri keele kaudu: isurite endanimetus on karjalain. On arvatud, et sama tüvi mis sõnas kari3.

kääv : käävi : käävi 'kangapool; poolikujuline rakumoodustis'
← vanavene *kěvĭ 'kääv'
vene cévka 'tapp; jooksmeluu; värtnapool'
● vadja tšäävi, tšääve 'kangapool, pool'
soome käämi 'mähis; kangapool, pool'
isuri käämü 'kangapool'
Aunuse karjala kiämi 'kangapool'
lüüdi kiäm 'kangapool'
vepsa käm(u) 'kangapool'

lood1 : loodi : loodi 'endisaegne raskusmõõt; veekogu sügavuse mõõtmise seade, riist püst- v rõht-, harvemini ka kaldsihi määramiseks v kontrollimiseks'
← alamsaksa lōt, lode 'plii, -kuul; lood mere sügavuse v vertikaalse joone mõõtmiseks; pool untsi; münt'
Samatüveline tegusõna loodima võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa loden 'loodima'.

lüli : lüli : lüli 'järk, osa; ahela v keti rõngas; puu tumedam kõvem osa'
● liivi li’ļ, lü’ļ 'kõveraks kasvanud puu pealmine osa, peamiselt männil ja kuusel'
vadja lülü 'tihenenud ja kõvenenud puusüü; lülipuiduline'
soome lyly 'lülipuit; liuglemissuusk'
isuri lülü 'kõveraks kasvanud puu; kõvera otsaga teivas'
Aunuse karjala ľüľü 'lüli(puu); kõverdunud'
lüüdi lülü 'puupahk; vibupüssi kaar (tugevast kadakast)'
vepsa ľüľu 'lüli(puu)'
komi lole̮d 'kõva, lülipuidust', mrd lō 'lüli(puu), puu kõveruse kõva pool'
handi lä̆l, ᴧăᴧ 'lüli(puu)'
Soome-ugri tüvi.

mark1 : marga : marka 'rahaühik; keskajal peamiselt väärismetalli kaaluühik, hiljem ka münt'
← alggermaani *markō, *mark-z
algskandinaavia *marku, *markR
vanarootsi mark 'kaalu-, rahaühik'
alamsaksa mark '(raha) kaaluühik, pool naela; rahaühik'
● vadja markka 'rahaühik'
soome markka 'rahaühik'; van 'kaaluühik'
isuri markka 'rahaühik'
karjala markka 'rahaühik'
lüüdi mark 'rahaühik'
Germaani või noorem, skandinaavia, (vana)rootsi või (alam)saksa laen. Läänemeresoome keeltesse laenamise aega ei saa täpselt määrata ei häälikuliste ega tähenduslike tunnuste põhjal. Laenatud on ka tüve alamsaksa vaste, märk, ja saksa vaste, mark2.

narmas : narma : narmast 'lõngaots v nende kimbuke kanga vm kudumistoote otsas v ääres'
← alggermaani *narwōn-, *narwō
vanaülemsaksa nar(a)wa '(haava)arm; aas, silmus'
saksa Narbe '(haava)arm; rohukamar; loomanaha karvatustatud pool'
● liivi nārmaz 'narmas; räbal, kalts'
soome naarmu 'kriimustus, marrastus'
karjala noarma, noarmi 'kriimustus, kriips, jutt', noarme 'kriimustus, kriips, jutt; arm'
saami nárvi 'kasetohu pealiskiht; korts, kurd'
Eesti (või liivi) keelest on laenatud läti mrd ņarmas 'riideräbal'.

ohi : ohja : ohja 'hobuse juhtimiseks kasutatav pikem rakmerihm v -nöör, mille otsad kinnitatakse valjaste v päitsete külge kahel pool looma suud'
◊ ohjeldama
? ← alggermaani *ansjā
vanaislandi æs 'auk servas, ääristuses (lõnga läbitõmbamiseks)'
alamsaksa ȫse 'käepide, silmus rihmast kinni hoidmiseks looma kaelas'
● liivi ū’oḑlõz, ū’oļmõz 'ohi'
vadja õhja 'ohi'
soome ohja (hrl mitm) 'ratsuti, ratsmed; ohjad'
isuri ohjat (mitm) 'ohjad'
Aunuse karjala ohjas 'ohi'
lüüdi ohďas 'ohi'
vepsa ohǵäse͔d (mitm) 'ohjad'
Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, öös.

peel : peele : peelt 'külgmine puu v raampuu, mille sisse v külge on kinnitatud pulgad; puu purje kinnitamiseks (nt poom, kahvel, raa)'
● liivi pēļ 'mast'
soome pieli 'piit, leng; äär, külg; raam'
isuri peeli 'piit'
Aunuse karjala pieli 'külg, äär'
lüüdi piel 'piit'
vepsa peľ 'piit'
? mokša päľ 'teivas, post; kiil'
? ungari -fél liitsõnas ajtófél(fa) 'uksepiit'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Vastete hulka on arvatud lisaks veel ka ersa peľ 'külg, pool', mokša päľ 'külg, pool', mari pel 'suund, külg, üks kahest; pool', neenetsi ṕi 'väliskülg', eenetsi pe̮d 'väljas', sölkupi po sõnas ponä 'väljas, tänaval'. Sel juhul uurali tüvi. Teise seletuse järgi on kaugemate sugulaskeelte vasted saami bealli 'pool, poolik; üks paarist', ersa peľe 'kõrval, juures', mokša päľä 'kõrval, juures', mari pele 'pool, poolik; üks paarist', ? udmurdi pal 'külg; piirkond; pool, poolik', ? komi pe̮v 'pool; üks paarist', mansi pāl 'külg, pool; poolik', handi pelək 'külg, pool; poolik, pool', ungari fél 'pool, poolik, üks paarist; ligimene, sõber', feleség 'abikaasa (naine)', neenetsi ṕeľa 'poolik, tükk, osa', eenetsi pere 'pool; sugulane', nganassaani χeli̮ǝ 'pool; sugulane', sölkupi peläŋ 'pool, külg, poolik', kamassi pjel, pil, pēl 'pool, külg'. On ka arvatud, et nendes kaugemate sugulaskeelte vastetes on tüve pool1 variant. Kaugemate sugulaskeelte vasted võivad olla ka juba varakult segunenud.

pool1 : poole : poolt 'murdarv üks kahendik; keskkoht; millegagi võrreldes kaks korda (suurem, väiksem vms); kaheks jaotatava eseme vm üks osa'
● liivi pūoļ 'üks kahendik; pool, külg'
vadja pooli 'üks kahendik; kesk-; pool, külg; kant, maanurk'
soome puoli 'üks kahendik; pool, külg; suund'
isuri pooli 'üks kahendik; suund, kant'
Aunuse karjala puoli 'üks kahendik; pool, külg; keskpaik'
lüüdi puoľi 'üks kahendik; pool, külg'
vepsa poľ 'üks kahendik; suund, kant; pool, külg'
? ersa pola 'abikaasa (sageli mees); (hrv) osa'
? mokša pola 'abikaasa (sageli mees); (hrv) osa'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Varem on arvatud, et tüve variant võib olla kaugemate sugulaskeelte samatähenduslikes eesvokaalsetes sõnades, peel. On oletatud, et tüvi võib olla indoeuroopa (baltoslaavi) laen, ← tüvi, mille vaste on nt vene pol 'pool; põrand; sugu, sugupool'. Tuletis pooldama on laenatud keeleuuenduse ajal soome keelest, ← soome puoltaa 'pooldada, toetada'.

pool2 : pooli : pooli 'silindri- v koonusekujuline alus, millele keritakse lõng, filmilint, traat vms; seadmeosa'
← alamsaksa spole 'pool'
Samatüveline tegusõna poolima võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa spolen 'poolima'.

-raksi liitsõnas kaksiraksi 'isteasendis millegi peal, nii et üks jalg on ühel, teine teisel pool' ratsa

-ratsi liitsõnas kaksiratsi 'isteasendis millegi peal, nii et üks jalg on ühel, teine teisel pool' ratsa

rood1 : roo : roodu 'kandvam tugi- v kinnitusosa (nt kalal, sulel, pussnoal, viilil); juht- ja tugikoe kimbud lehelabas'
◊ roigas
← alggermaani *rōđā-, *rōđōn
vanaislandi róða 'vits, teivas'
rootsi rod 'aiateivas'
saksa Rute 'vits, ritv'
← alggermaani *trōđā-, *trōđōn
vanaislandi tróð 'roovitis', tróða 'teivas'
rootsi mrd trod 'aiaroikad, teibad, katuselatid'
● liivi rūod 'noatera'
vadja rooto 'rood, roots; kalaluu; luu; roie, ribi; noaselg'
soome ruoto '(lehe-, sule-, noa- jms) rood; selja- v sabaluud; (kala)luu'
isuri roodo 'kalaluu; selgroog; vikati tera silma pool olev mügarik'
Aunuse karjala ruodu 'kalaluu'
lüüdi ruod 'kalaluu'
vepsa rod 'kalaluu'
Tuletises roigas on tüve silbid koondunud, ‹ roodikas. Vt ka roog2, roosk, roots.

roog2 : roo : roogu 'mõne kõrrelise (pilliroo, bambuse vms) tugev kõrs; pilliroog; roostik; kandev tugiosa, rood, roots'; mrd 'kaevuvinn'
← alggermaani *brōkō
saksa Bruch 'lodu, madal vesine maa'
taani brok 'lodu, madal vesine maa'
← balti *drōgas
preisi drogis 'pilliroog'
● liivi rūogõ(z) '(pilli)roog; pool (kerimiseks)'
vadja rooko '(pilli)roog; rood, roots (sulel)'
soome ruoko 'pilliroog; (mõne taime) tugev lüliline vars'
isuri roogo, roogu 'pilliroog; pool (kerimiseks)'
Aunuse karjala ruogo 'pilliroog'
lüüdi ruog(o) 'pilliroog'
vepsa rogo 'kõrkjas, pilliroog; hundinui'
Lule saami ruohkō 'pilliroog'
Balti allikas oleks semantiliselt sobivam, kuid pole kindel, kas esitatud balti tüvevariant on tegelikult esinenud, preisi sõna võib lähtuda ka teistsugusest algkujust. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Tähendused on osaliselt segunenud tüve rood1 tähendustega.

süri : sürja : sürja mrd 'küngas'
? ← balti *sturja-
leedu stūrys 'nurk, kant; serv'
läti stūris 'nurk, kant; serv; paikkond'
● vadja sürjä 'nõmm', sürjü 'soosaar'
soome syrjä 'serv; külg'; mrd 'kõrgem koht maastikul, maakitsus; kangapoom'
isuri sürjä 'kangapoom; külg, serv', sürjü 'kõrgem koht madala maastiku keskel'
karjala sürjä 'kangapoom; külg, serv; kõrvaline koht'
lüüdi šurď, sürď(e͔) 'kangapoom'
vepsa sürj 'kangapoom'
Tüve vasted võivad olla ka ersa čiŕe 'kallas; äär, serv; piirkond', mokša šiŕä 'külg, äär, serv; kauge, kõrvaline', mari šör 'külg, pool, serv; piir, äär; piirkond'. Vt ka sürjutama.

ta : tema : teda 'tema; see (rõhutus asendis, osutades varem mainitule)'
Osaliselt sõna tema lühenenud kuju, osaliselt uurali tüvi, mille vasted on lõunaeestiline murdesõna taa: taa: taad 'see siin' ja liivi ta 'tema; see', vadja taanõõ 'äsja, hiljuti; mõne aja eest', soome mrd taa 'see, too', isuri taanoin 'äsja, enne, varem', Aunuse karjala tua, tai 'see, too', lüüdi tua, tuai 'too', vepsa tanoin 'hiljuti, äsja', ? saami dá 'siin; äsja', dát 'see (siin)', mari ta sõnas tač́e 'täna', ? komi to 'vaat!', idahandi tam(i̮) 'tema', tåγə 'sinna', tat 'seal', ? neenetsi təńa’ 'sinna', təńadᵊ 'sealt', ? nganassaani takaʔ 'see (lähem) seal', tania 'too, teatud', tandaŋ 'sinna', tanne 'seal', ? sölkupi tā 'teisel pool', tam 'see siin'. Saami sõnad võivad olla ka tema tüve vasted, samojeedi sõnad too tüve vasted. Vt ka taga.

too : tolle : toda (näitav asesõna, viitab kaugemal asuvale, varemalt mainitule, (ammu) möödunud ajale)
◊ teine, toona, tuna
● liivi tuodā (osastav) väljendis siedā tuodā 'seda ja teist, seda-toda', tuoi, toi 'too'
vadja too 'too'
soome tuo 'too; (kahest) teine'
isuri too 'too'
Aunuse karjala tuo, toi 'too'
lüüdi tuo- sõnas tuollai 'tollal, siis', tuonne͔ 'sinna'
vepsa to- sõnas tombe͔i 'hiljuti'
saami duot 'too'
ersa tona 'too'
mokša tona 'too'
mari tuδo 'too; tema'
udmurdi tu 'too'
komi ti̮ 'too'
handi tăm, tŏm(i) 'too (seal eemal)'
mansi tuw 'sinna', tuwl 'sealt'
idamansi ton 'too'
ungari túl 'teisel pool, taga, üle', van tova 'ära'
neenetsi takiᵊ 'too'
eenetsi tone 'seal'
nganassaani tǝndǝ 'sinna', tamni̮ 'seal'
sölkupi tō 'too'
kamassi da 'too (seal eemal)', də, tə 'see (siin)'
? matori tana 'seal'
Uurali tüvi. teine on tuletis, kus esisilbi vokaal on erandlikult muutunud (< *toinen); toona on oleva käände vorm vanas ajalises tähenduses; tuna on kas erandliku esisilbi vokaalimuutusega oleva käände vorm või tuletis vana asesõnaliitega -na (vrd nt ersa ja mokša vastetega). Vt ka ta, teistre, tollal.

vasak : vasaku : vasakut 'keha keskjoonest südame pool asuv, vaataja suhtes tema südame pool asuv'
● soome vasen 'vasak'
karjala vasen 'vasak'
neenetsi waďiśejᵊ 'vasak'
eenetsi bazi 'vasak'
nganassaani bǝžiǝ 'vasak'
sölkupi kuə̑ti 'vasak'
matori bādi 'vasak'
Uurali tüvi.

veer1 : veere : veert 'serv, äär'
◊ veer2, veerema
● liivi vīerõ 'veeretada; poegida'
vadja veeri 'äär, serv, veer; külg, pool'; veerrä 'veereda, veerelda; loojuda'; veero 'ratas; äär, serv; nõlvak, voor'
soome vieri 'äär, serv'; vieressä 'kõrval; ääres'; vieriä, vierrä 'veereda; tuhmuda'; mrd vieru 'mäenõlv; kaldus'
isuri veeres 'ääres'; veerrä 'veereda; tuhmuda'; veeru 'nõlvak'
Aunuse karjala viertä 'pikali heita; veereda; närtsida; luituda'; vieruisa 'kaldus'; vieres 'ääres'
lüüdi vierdä 'pikali heita; veereda'; vieru 'rull'
vepsa -veŕ 'äär, serv' liitsõnades; verhe, veres 'äärde, ääres'; verda 'langeda, ümber kukkuda, pikali heita; tuhmuda, luituda'
saami fierrat 'veereda, keerelda; ümber minna'
Lule saami vierra 'küngas, mäeseljak'
ersa veŕ- 'üla-, üleval'
mokša väŕ- 'üla-, üleval'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On arvatud, et tüve vaste on ka ersa viŕ 'mets'. Vt ka võõras.

ümber 'millegi kui keskpunkti suhtes ring- või pöörlemisliikumises; ümbritsevas asendis; umbes, ringis; paiku; kestel; pikali, kummuli; teistsuguseks'
◊ ümar, ümmardama, ümmargune
? ← alggermaani *umbi-
saksa um 'ümber; ajal, paiku; võrra; eest; ligikaudu, umbes'
rootsi om 'ümber; pool; poole; ajal; kohta; ringi; uuesti'
● liivi immõr 'ümber; ligikaudu'; immõrgouţlimi 'ümmargune'
vadja ümpäri, ümperitsee 'ümber'; ümmärkõin 'ümmargune'
soome ympäri 'ümber; ringi'; ymmyrkäinen mrd 'ümmargune'
isuri ümpäär 'ümber'; ümmürkäine 'ümmargune'
Aunuse karjala ümbäri 'ümber; üle; ligikaudu'
lüüdi ümbäŕ(i) 'ümber; üle'
vepsa ümbri 'ümber; ligikaudu; üle'
Samast germaani allikast on laenatud ka umbes. Tuletise ümmardama tähendus oli algselt 'ootavalt või teenides ümber isanda käima'. Eesti keelest on laenatud liivi immõrtõ 'ümmardada'. Vt ka üpris.