[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hubisema : hubiseda : hubisen 'võbisema, võbisedes loitma'
● soome hupista, hupattaa 'pobiseda, pomiseda'
karjala huvissa, hupaittoa 'vaikselt rääkida, pomiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pubisema ja vubisema.

muhelema : muhelda ~ muheleda : muhelen 'mõnusalt, rahulolevalt omaette naeratama'
◊ muhatama
● liivi mujāldõ, mu’idlõ 'naeratada, muhelda'
vadja muhahtaa 'muhatada, (korraks) naeratada', muhisa 'naeratada, muhelda; pomiseda'
soome mrd muhata, muhoilla 'naeratada, muhelda'
isuri muhissa 'nohiseda; sahiseda'
Aunuse karjala muhišta 'naeratada, muhelda'
lüüdi muhaita 'naeratada, muhelda'
vepsa muhata 'naeratada, muhelda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas müha.

mõmisema : mõmiseda : mõmisen 'madalaid ebaselgeid häälitsusi kuuldavale tooma'
◊ mõmm
● soome mumista 'mõmiseda, pomiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades jõma, kõmama, pomisema, ümisema, mumm1, mömm.

möga : möga : möga 'segane, arusaamatu v rumal, mõttetu jutt; sellise jutu ajaja'; kõnek 'puderjas v körtjas mass'
◊ mögisema
● liivi mõgā 'müra, lärm'
vadja mökisä 'määgida, mökitada; pomiseda, mögiseda; toriseda, pahandada'
soome mökä 'müra, kära, lärm'
isuri mögü 'müra, kära, lärm'
Aunuse karjala mögištä 'segaseid, ebaselgeid hääli tekitada, mõmiseda'
lüüdi mögišta, mögäitä 'nuriseda, toriseda'
vepsa mögišta 'ammuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades mökitama, möks, möla, mörisema, mügisema, rögisema.

mömm : mömmi : mömmi kõnek 'vähese jutuga, enesesse tõmbunud inimene, nohik'
● vadja mömmö '(maskeeritud) jõulusant, pulmatola', mömmöä 'pomiseda'
soome mömmö kõnek '(paks) sodi; löga'
isuri möm lastek 'karu', mömmöttää 'möriseda'
Aunuse karjala mömmöttiä 'möirata; pomiseda, mõmiseda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas mõmisema.

müdisema : müdiseda : müdisen 'suhteliselt vaikset tumedat müra, tüminat kuuldavale laskma'
● vadja mütisä 'müdiseda'
soome mrd mytistä 'müdiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Läänemeresoome keeltes on ka samatähenduslik tagavokaalne tüvi, mille vasted on liivi mu’ḑžõ 'kihada; sumiseda, ümiseda', vadja mutisa 'kihada, kubiseda; sagida', soome mutista 'mõmiseda, pobiseda', isuri mudissa 'pomiseda, vastu rääkida'. Lähedane tüvi on nt sõnades madistama, mudima, mügisema, müha, müra.

müha : müha : müha 'tugeva tuule, lainetuse vm pidev ühetooniline heli'
◊ mühisema
● vadja mühisä 'pomiseda, pobiseda; muiata, muhelda, endamisi naerda'
soome mrd myhistä 'vaikset häält teha; vaikselt kõmiseda'
isuri mühhiiä 'muhelda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades muhelema, müdisema, mügisema, müra, mühkama.

mühisema : mühiseda : mühisen 'pidevat ühetoonilist heli kuuldavale laskma; jõudsalt v hoogsalt midagi tegema' müha
● vadja mühisä 'pomiseda, pobiseda; muiata, muhelda, endamisi naerda'
soome mrd myhistä 'vaikset häält teha; vaikselt kõmiseda'
isuri mühhiiä 'muhelda'

nohisema : nohiseda : nohisen 'kuuldavalt läbi nina hingama, hingamisheli kuuldavale laskma; hingamisheli saatel rääkima v midagi tegema; kahisema, sahisema, mühisema'
● soome mrd nohista 'nohiseda, puhiseda, pomiseda'
Aunuse karjala ńohiz- 'nohiseda, kohiseda, mühiseda, sahiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades nahisema ja kohama. Vt ka nohu.

nurama : nurada : nuran 'millegi üle rahulolematust v pahameelt avaldama; nurruma, nurruvalt surisema'
◊ nurisema, nuruma
● liivi nurīkšõ 'uriseda, ümiseda'
soome nurista 'nuriseda, toriseda, viriseda'
isuri nurissa 'krigiseda; nuruda'
Aunuse karjala ńuriz-, ńuriž- 'niriseda, nõrguda; pomiseda; nuriseda; koriseda (kõhu kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades narisema, nirisema, norisema, kurisema, lurisema, purisema, surisema, vurama. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt komi noraśni̮ 'kaebama, kurtma'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi norr 'urisema; virisema, vinguma'. Vt ka nurjas.

pobisema : pobiseda : pobisen 'vaikselt ja ebaselgelt rääkima, pomisema; popsuma, podisema'
● liivi bobīkšõ 'kokutada, pomiseda'
vadja popottaa 'pobiseda, pomiseda'
soome mrd popottaa 'pladrata, vadrata; häälitseda (jänese kohta)', popista 'endamisi v kiiresti rääkida'
isuri pobottaa 'pidevalt käsutada ja poriseda, pobiseda'
Aunuse karjala bobittua 'peksta, nüpeldada; sibada, tippida, tihedate lühikeste sammudega käia'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kobisema, lobama, podisema, pomisema, porisema, posima, pubisema.

podisema : podiseda : podisen 'müdinat, mulksumist, popsumist kuuldavale laskma; porisema, pobisema, pomisema'
● soome potista 'pomiseda, mõmiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades padisema, pobisema, pomisema, posima, lodisema, tödinal. Eesti keelest on laenatud eestirootsi bude 'jagelema, virisema; keelama'.

pomisema : pomiseda : pomisen 'vaikse häälega ühetooniliselt ebaselgelt rääkima, pobisema'
◊ põmisema, põmm
● ? liivi bomīkšõ 'endaga rääkida'
vadja bomisa 'pomiseda; kõmiseda'
soome mrd pomista 'valjusti rääkida; kumiseda; pomiseda'
isuri bomista 'kumiseda'
karjala pomissa 'kumiseda, lüüa (kella kohta); valjusti rääkida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pobisema, podisema, porisema, posima, kõmama, mõmisema, prõmatama.

porisema : poriseda : porisen 'rahulolematult, pahuralt lausuma, torisema; põrisema'
◊ porr,porrama,põrama,põruma
● liivi borātõ 'müristada', bõrīksõ 'pomiseda, mõmiseda'
vadja borisa 'poriseda, toriseda', börätä 'möirata; ammuda', bõrisa 'piriseda, sumiseda; põriseda'
soome porista 'podiseda; soliseda; pomiseda'
karjala porissa 'soliseda; lobiseda'
lüüdi poro- liitsõnas porokel 'aisakell'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades parisema, pirisema, purisema, norisema, pobisema, pomisema, posima, põrkama, võrama. Vt ka pori, põrk, põrpima.

pula : pula : pula kõnek 'tühi loba'
● liivi buļīkšõ 'kihiseda, mulinal keeda'
vadja bulisa 'vuliseda, suliseda, muliseda'
soome pulista 'pomiseda; mulksuda, muliseda, vuliseda', pulata 'pladistada; laterdada'
isuri pulissa 'suliseda'
Aunuse karjala buľahuttua 'plärtsatada, sulpsatada'
vepsa buľahtada 'loksutada, mulksatada, sulpsatada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas pull2. Lähedane tüvi on nt sõnades mulisema, vulisema, pulbitsema.

purisema : puriseda : purisen 'õhku (ja vedelikku) huuli v mokki vibreerima pannes häälekalt suust välja puhuma'
● liivi buŗīkšõ 'pomiseda'
vadja burisa 'koriseda; vuliseda, suliseda'
soome mrd purista 'sumiseda, podiseda; lobiseda; nuriseda, toriseda'
isuri purissa 'visiseda (kuum kivi vees)'
Aunuse karjala burišta 'pomiseda, poriseda, toriseda; sumiseda, põriseda'
lüüdi burišta 'sumiseda, põriseda'
vepsa bure͔ita 'toriseda, uriseda, poriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades parisema, porisema, purssima, kurisema, lurisema, nurama, surisema, vurama.

sobi : sobi : sobi 'pettus, sohk'
● vadja sopattaa 'pomiseda', šopottaa 'sosistada'
soome sopottaa, sopista 'vaikselt, segaselt v liiga kiiresti rääkida'
isuri sobottaa 'sosistada'
Aunuse karjala šopottua 'sosistada'
vepsa šopotada 'sosistada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnades soperdama ja/või sopp1. Lähedane tüvi on nt sõnas sopsima.

sopsima : sopsida : sopsin 'korduvalt kergesti lööma'
○ lõunaeesti tsopsma
● soome sopsottaa 'pomiseda, segaselt rääkida või lugeda'
karjala sopsottoa 'sosistada, pobiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sobi, soperdama, soputama, sapsama, sipsima, supsama.

ümisema : ümiseda : ümisen 'vaikselt ebamääraselt häälitsema; pomisema'
● vadja hümmisellä 'väriseda, võbiseda'
soome hymistä 'ümiseda, sumiseda; pomiseda'
isuri hümissä 'ümiseda, sumiseda; kumiseda'
Aunuse karjala hümištä 'ümiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades jõma, kõmama, mõmisema, pomisema ja ühmama.